2011. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2010. aastaga 10%, 134 057 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud 102 051 ha (76%). Mahepõllumajanduslikku taimekasvatust iseloomustab rohumaade suur osatähtsus,  79%. Tuleb aga arvestada, et siia hulka kuuluvad ka külvikorras olevad lühiajalised rohumaad, mis on vajalikud mullaviljakuse säilitamise seisukohast. 

Teravilja kasvatati 2011. aastal 20 493 hektaril, sellest üleminekuaja läbinud maal 15 177 hektaril. Teravilja pind on viie aastaga (võrreldes 2006. a) suurenenud 2,4 korda. Teravilja kasvatab 630 ettevõtet, suurim pind ühes ettevõttes oli 683 ha. Kõige rohkem kasvatatakse kaera (41% teraviljade pinnast), mis läheb põhiliselt loomasöödaks. Laieneb toiduteravilja (oder, nisu, rukkis, speltanisu) kasvatamine sesoses ekspordivõimalustega.

Ligi seitse korda on võrreldes 2006. aastaga suurenenud tehniliste kultuuride (eelkõige rapsi ja rüpsi) kasvupind. Tuleb aga arvestada, et tehnilisi kultuure kasvatatakse ikka veel vähe, nende pind oli 2011. aastal 2136 ha, sh üleminekuaja läbinud 1130 ha.

Kuigi maheköögivilja pind suurenes viimase aastaga ligi kolm korda (2011. a kokku 167 ha /sh üleminekuaja läbinud 134 ha), pole see ikka veel piisav ning praegune kvaliteetse toodangu maht ja valik nõudlust rahuldada ei suuda. Oma osa etendavad siin maheköögivilja väike saagikus, rohke käsitsitöö ja heade säilitusvõimaluste puudumine. Köögivilja kasvatatakse enamasti väga väikestel pindadel, mis teeb investeeringute tegemise keeruliseks. Kartuli pind on võrreldes 2006. aastaga isegi mõnevõrra vähenenud.

Viljapuuaedades on valdavalt õunapuud (363 ha /253 ha), pisut on ka ploome, pirne ja kirsse. Marjakultuuridest väärib eraldi nimetamist astelpaju, mida kasvatatakse võrreldes teiste marjadega suurel pinnal (655 ha /516 ha). Levinumad on veel must sõstar (111 ha/92 ha), vaarikas (27 ha/23 ha) ja maasikas (23 ha/17 ha).

Maitse- ja ravimtaimi, marju ja seeni korjatakse ka kontrollitud mitteharitavatelt aladelt. 2011. aastal oli 31 ettevõttel looduslikult kasvavate saaduste korjamise alasid 1040 hektarit.

Maheloomakasvatusega tegeleb ligi kaks kolmandikku mahetootjatest (899 tootjat). Kasvatatakse eelkõige lambaid (2011. a 46 496 looma, sh üleminekuaja läbinud 42 847) ja veiseid (28 701, sh üleminekuaja läbinud 24 294). Viimastel aastatel ongi laienenud just lamba- ja lihaveisekasvatus, teiste loomade arv on püsinud enam-vähem sama.

Väärib märkimist, et üle poole kõigist Eesti lammastest on peetud mahepõllumajanduslikult. Lambakasvatusega tegeles 333 ettevõtet, rohkem kui 100 lambaga ettevõtteid oli 2011. aastal 120. Kõige rohkem on mahelambaid Saaremaal (üle 10 000) ja Valgamaal (üle 8000). Kõige suuremas lambakarjas oli 3592 looma.

Lihaveise ammlehmi pidas 436 tootjat. Rohkem kui 30 ammlehma oli 78 tootjal. Kõige suuremas karjas oli 174 ammlehma. Maakonniti oli kõige rohkem lihaveise ammlehmi Hiiumaal (994), Läänemaal ja Võrumaal. Mahedalt peetavaid lihaveiseid oli 2011. aastal kokku 21 176.

Lüpsilehmi peeti 198 ettevõttes. Mahetootjate piimakarjad on enamasti väikesed. Suurimas karjas oli 298 lüpsilehma (Pärnumaal), veel viies karjas oli üle 100 lüpsilehma. Rohkem kui 30 lüpsilehmaga karju oli vaid 26. Nii piimakarja pidajate kui ka lüpsilehmade arv on viimastel aastatel püsinud samal tasemel. Maakonniti oli mahedalt peetavaid lüpsilehmi kõige rohkem Pärnumaal (684), Viljandimaal ja Saaremaal. Mahedalt peetavaid lüpsilehmi oli oli kokku 3255. 

Teisi loomaliike kasvatatakse mahetootmises veel üsna vähe. Sead ja kodulinnud on enamasti omatarbeks, kuid on märgata, et huvi nende loomaliikide kasvatamise vastu on hakanud suurenema. Sigu peetakse 32 ettevõttes, kõige suurema emiste arvuga karjas oli 39 emist (Taartumaal). Mahemune müüvad vaid üksikud tootjad, kuigi nõudlus nende järele on suur. Munakanu peeti 151 ettevõttes, rohkem kui 100 munakana oli vaid 19 ettevõttes. Kahes suuremas munakanakasvatusettevõttes oli 1320 ja 1200 kana. Populaarsust kogub küülikukasvatus, mahedalt pidas küülikuid 13 ettevõtet. 

Viimastel aastatel on hakanud suurenema ka mesilasperede arv. Mahemesinikke oli 18, kokku oli neil 632 mesilasperet, suurim mesilasperede arv ühes ettevõttes oli 100 (Lääne-Virumaal).

Hiiumaa 2011. a mahetalude kaart valmis osana Merli Jürisoo Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži 2011. a lõputööst „Maheloomakasvatuse perspektiivid ning mõju keskkonnale Hiiumaa näitel“.

Ootame ettepanekuid, täiendusi ning parandusi elektronaadressile merlijyrisoo[A]gmail.com.