# #

otsi

Sündmused

Eesti mahepõllumajanduse hetkeseis

10.05.11

Egon Palts

Mahepõllumajanduslik tootmine on viimase kahe aasta jooksul teinud läbi tugeva tõusu.
 
Möödunud aasta lõpu seisuga on mahepõllumajanduse registrisse kantud 1356 ettevõtet. Mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegeleb 1345, loomakasvatusega 848 ja mesindusega 18 ettevõtet. Mahepõllumajandusliku seemne tootmise ja ettevalmistamisega tegeleb 21 ettevõtet.
 
Mahepõllumajanduslikku maad on kokku 121 815 ha, suurenemine võrreldes 2009. aastaga on 19%, sellest üleminekuaja läbinud ehk mahemaad on 82 628 ha. Keskmise maheettevõtte suurus on viimased kolm aastat kasvanud umbes 10 ha võrra aastas, olles 2010. aastal ligi 90 ha. Suurim ettevõte asub Tartumaal, sellel on 1420 ha mahepõllumajanduslikku maad, üle 1000 ha suurusega ettevõtteid on Eestis 6.
 
Taimede ja seente korjamisega mitteharitavatelt aladelt tegeleb 25 ettevõtted ligi 1000 hektarilt. Mahepõllumajandusega tegeletakse aktiivsemalt Saare, Tartu Viljandi ja Võru maakonnas ning Võrumaal on ka kõige rohkem ettevõtteid – 155.
 
Suurenenud on teraviljakasvatuse osakaal, mis on võrreldes 2008. aastaga on suurenenud 7555 hektari võrra. Teraviljadest kasvatatakse rohkem kaera ja otra, kuid kõige rohkem on suurenenud rukkikasvatus – kasvupind suurenes ligi 40%. 2010. aastal suurenes rapsi ja rüpsi kasvatamine üle 3 korra ning kaunvilju kasvatati kaks korda enam kui 2009. aastal. Kartulikasvatus seisab kolmandat aastat stabiilselt 180 hektarise kasvupinna juures. Üks ettevõtte alustas mahepõllumajandusliku seenekasvatusega. Kasvatatakse šampinjoni ja austerservikut.
 
Mõned toodangunäitajad 2009. aastal toodetud mahetoodangu kohta: tali- ja suvinisu 2624 tonni, rukist 2204 tonni, otra 2720 tonni, kaera 8675 tonni, kartulit 1654 tonni, köögiviljasid 326 tonni ning puuvilja- ja marjakultuure 368 tonni.
 

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse puhul suurenes oluliselt sea- ja linnukasvatus (vt tabel 2). Tõuke selleks on ilmselt andnud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse uued meetmed. Veisekasvatuse suurenemine toimus lihaveisekasvatuse arvel. Jätkuvalt kasvas ka lammaste arv. Piimakarjakasvatus suurenes 7% võrreldes 2009. aastaga. Veiseid kasvatatakse rohkem Pärnu-, Hiiu-, Võru-, Viljandi- ja Saaremaal, lambaid Saare-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal, sigu Tartu- ja Lääne-Virumaal, munakanu Viljandi-, Pärnu-, Valga- ja Tartumaal.

Loe lähemalt: Maamajanduse aprillikuu numbrist


Maheklubi