Ridala vallas julgevad mehed üksteise õue ja põllu peal käia – kõik ühed mahedad.

Mihkli Talu pansionaadis valitseb sulnis hommikuvaikus. Peagi tulevad neli meest, kes kutsutud – Ridala valla mahetootjad. Sõna “tootja” neile eriti ei meeldi, aga paremat ei oska ka pakkuda. Samas arutleme, et näiteks TÜ Eesti Mahe, kuhu mehed kuuluvad, ühendab siiski just tootjaid, mitte lihtsalt maahooldajaid ehk oma tarbeks kasvatajaid.

Arvo Erik on Mihkli Talu peremees, majanduskeeles võiks öelda, et hajutab pansionaadi pidamisega põllumajanduse riske. Suvitajaid on majas vähemaks jäänud, asemele on tulnud siia kanti suunatud sadamaehitajad ja teetöölised. Peremees ei kurda. Pansionaadi kõrvalt peab mahepiimakarja.

Aavo Mansberg tuleb Lauri-Jaani talust. “Millist teravilja? Kõike – mida vaid soovite!” vastab pärimise peale. Veel kasvatab juurvilja, lihaveiseid. Teda on nimetatud piirkonnas eestvedajaks. Mees ise ei kosta selle peale midagi.

Eino Valgemäe kasvatab Perdi-Jaani talus lihaveiseid ja veiseid, teravilja. “Mürgid ja eriti väetis läksid kallimaks ning head koolitajad sattusid siiakanti – nõnda hakkasingi teistmoodi mõtlema – mahedalt.