Metsaala, kust tunnustatud maheettevõtted marju ja seeni korjavad, nimetatakse lihtsalt korjealaks, mida Eestis oli mullu ametlikult 40 400 hektarit. Peale selle on veel mõned alad, kus korjatakse ravimtaimi.

Võrumaal, Varstu vallas asuva Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts oli esimene Eestis, kes taot­les metsas korjeala mahedaks tunnustamist, et sealt korjatud mustikad, jõhvikad ja pohlad oleksid ka paberite järgi mahe­dad.

„Selle tunnustamisega oli omajagu tegemist," tunnistab ta. Kõigepealt tuli kaardistada Võru­maa metsades mustikate ja poh­lade korjealad. „Kui see töö teh­tud, läksin nende kaartidega metskonda, mille haldusalasse korjealad jäid," meenutab Kolts. Ta lisab, et korjealade kaardista­miseks pidi ta need ise läbi käima, abiks oli ka PRIA kaardimaterjal. Kaardistamine oligi Koltsi sõnul tema jaoks kõige aeganõudvam tegevus. Metsa­ülem pidi andma nõusoleku, et temal pole metskonna hallatavas metsas asuva korjealalt seente või marjade korjamise vastu midagi. Et korjealalt Koltsi palga­tud marjakorjajate nopitud mar­jad ja seened saaks tunnistatud mahedateks, oli vaja keskkonna­sõbraliku tootmist tõendavat dokumenti. Selleks oli vaja juba pöörduda põllumajandusametisse. Nüüdseks ulatub metsa­marjade korjealasid ka lisaks Võrumaa metsadele veel Põlva-ja Valgamaale.

Loe edasi: pikk.ee