Ülo Niinemets

Kas glüfosaat põhjustab vähki?

20. märtsil 2015 avaldas mõjukas meditsiiniajakiri Lancet Oncology Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri (International Agency for Research on Cancer, IARC) artikli, kus leiti, et maailmas kõige enam kasutatav herbitsiid glüfosaat põhjustab tõenäoliselt inimesel vähki.1 Artikkel oli kokkuvõte IARC rahvusvaheliste ekspertide ulatuslikust uuringust, mille käigus analüüsiti kogu teadaolev teaduskirjanduses glüfosaadi mõjude kohta leiduv informatsioon ja lõpptulemusena saadi ekspertide konsensuslik hinnang, mida IARC traditsiooniliselt publitseerib oma monograafiate seerias.2 Vastavalt IARC klassifikatsioonile on kõik vähki põhjustavad faktorid (mitmesugused kemikaalid, aga ka näiteks UV-kiirgus, õhusaaste) jaotatud viide kategooriasse (1, 2A, 2B, 3, 4) sõltuvalt tõenäosusest, et antud faktor põhjustab inimesel vähki: 1 – põhjustab vähki (120 eri põhjustajat), 2A – tõenäoliselt põhjustab vähki (82 faktorit) ja 2B – võimalik, et põhjustab vähki (302 faktorit), 3. ja 4. kategooria puhul hinnatakse vähi põhjustamise tõenäosus väiksemaks.3 Üldjuhul analüüsib IARC ainult faktoreid, mille puhul on eelnevate teadustööde põhjal juba põhjust arvata, et sel faktoril on vähi tekkes mingi osa.4 Seega klassifikatsiooni 2A näol oli tegemist väga tugeva ja autoriteetse arvamusega, et glüfosaat on vähki tekitav.

Pärast avaldamist põhjustas IARC klassifikatsioon glüfosaadi tootjate ja nende lobiorganisatsioonide (nt Glyphosate Task Force) valulise reaktsiooni. Äärmuslikult reageeris pikaaegne monopoolne tootja Monsanto,5,6 kes valis täieliku eitamise tee kohe pärast IARC raporti avaldamist ja täiendas vastulauset veel 2017. aastal,6 väites, et puudub igasugune teaduslik alus järeldusteks, et glüfosaadil on vähiga mingigi seos, ning süüdistas IARCd andmete valikulises kasutamises.

Loe edasi: sirp.ee, 30.11.2018