# #

Toit peab sööjat rõõmustama

28.05.09

Toidu kasvatamine ja töötlemine on muutunud järjest tööstuslikumaks protsessiks. Kasvatatakse intensiivselt, pihustades põllule "kohustuslik" loetelu putukate, umbrohu, seenhaiguste vastu võitlemise vahendeid. Hiljem lisatakse toidule värv-, maitse- ja lõhnaaineid, stabilisaatoreid, säilitusaineid ja emulgaatoreid. Takkapihta üritatakse leida võimalikult odavaid ja püsivaid koostisosi, millel toote algse mõttega ei pruugi mingeid seoseid olla (näiteks pihustatav purgivahukoor tahkestatud taimerasva baasil).

Taimsed transrasvad

Kauplustes müüdavate toodete üks koostisosi on sageli hüdrogeenitud ehk tahkestatud taimerasv, mida sisaldavad näiteks margariinid, mõni kohuke, paljud maiustused, kooreasendajad ja jäätised. Tahkestatud taimerasv on piimarasvast odavam ning see on peapõhjus, miks niisugused tooted nii laialt kasutusel on.

Paraku võivad hüdrogeenimise käigus tekkida inimese tervisele ohtlikud taimsed transrasvad, mis tõstavad halva kolesterooli taset veres, vähendavad hea kolesterooli hulka, soodustavad veresoonte põletikke ja arterite lubjastumist. On uurimusi, mis seovad taimseid transrasvu selliste haigustega nagu vähk, diabeet ja rasvumine. Taanis, Prantsusmaal, Kanadas ja USA mõnes osariigis on taimsete transrasvade kasutamisele kehtestatud piirangud või on need lausa keelatud.

Kahjuks ei kajasta Eestis pakendid toodete transrasvade sisaldust, seega tasub kindluse mõttes üldse vältida hüdrogeenitud taimerasva sisaldavaid tooteid.

Toiduvärvid ja pestitsiidid

Paljudes riikides on keelatud ohtlikumate sünteetiliste värvainete, niinimetatud asovärvide kasutamine toidus. Kahjuks on asovärvid Eestis kasutusel. Näitena võib tuua E102 ehk tartrasiini, mis võib tekitada lastel üliaktiivsust ja käitumishäireid (ärritatus, rahutus, unehäired, keskendumis- ja õpiraskused).

Tartrasiin võib põhjustada allergilist purpurpuna, naha ja limaskestade ärritust, migreeni, kõhuvalu, iiveldust, nägemishäireid ja liigesevalu. 2010. aastast peab Euroopa Liidus müüdav toit, mis sisaldab kõige ohtlikumaid asovärve, kandma toidupakendil hoiatust "Võimalik kahjulik mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele". Kas meie, eestlased, tahame selliseid tooteid üleüldse oma laste ja endagi menüüsse?

Toidu tootmisel kasutatavate taimekaitsevahendite kogused Euroopas näitavad tõusutrendi. Selle kohta, milliseid kemikaale on toidu tootmiseks kasutatud, pakend paraku informatsiooni ei anna. Seireandmed näitavad, et umbes pool toiduainetest sisaldab pestitsiidijääke ning ligi kolmandik rohkem kui ühe toimeaine jääke.

Kui sööte intensiivtootmisest pärit viinamarju, siis neis on keskmiselt 6,5 putukatõrjevahendi jääke. Piirnormid on kehtestatud toimeainete kaupa ja enamasti pole teada, kuidas kemikaalijääkide koostoime inimese tervist mõjutab. See katse alles kestab, paraku katsetatakse tarbijate peal.

Geneetiliselt muundatud toit

Geneetiliselt muundatud (GM) toit on Eesti kauplustes tarbijaile raskesti tuvastatav: hoiatav tekst on pisikeses kirjas ja raskesti märgatav. Põhiliselt leidub meil GM-õlisid ja -margariine, aga võib juhtuda, et mõne toote koostisosana kasutatud GM-toiduained jäetakse pakendile märkimata. GM-toidu ihalejad saavad hea ülevaate meie poelettidel pakutavast GM-toidust aadressilt www.eko.org.ee/gmo .

Tarbija kui nõudluse tekitaja mõjutab toidutootmist poes oma ostuotsuseid tehes.

Kui tarbija ei ole informeeritud, pole tema valikud teadlikud ning toidutööstus võib väita, et tarbijad tahavadki ebatervislikku toitu. Teadlik klient saab kaubahallidest järjekindlalt nõuda tervislikku toitu, edastades oma soovid ja ettepanekud kirjalikult. Kui selliseid inimesi on rohkem kui seni, olukord muutub.

Tahaks loota, et Eesti tarbija ei vali oma toitu ainult ilusa pakendi ega kireva värvi põhjal. See kaunidus võib pikemas perspektiivis hävitavalt mõjuda.

Õnneks tähtsustuvad üha enam toidu sellised kriteeriumid nagu ehtne, mahepõllumajanduslik, jälgitav, kohalik. Kohalike alternatiivsete turustuskanalite kujunemine (otseturustus talunikelt, kastisüsteem, talupoed) võimaldab tarbijale keskkonna- ja tervisesõbralikke valikuid. Ei tohi lubada, et see võimalus hävitataks mingite asjakohatute euronõuetega, mis vaid suurtootjatele sobivaks seatud.

Allikas: Sirli Pehme, Pärnu Postimees