MTÜ Liivimaa Lihaveis

Hiljuti ilmus Äripäevas tõlkeartikkel "Mahetoit läheb inimkonnale kalliks maksma", kus jõuti üllatavale järeldusele, et mahetootmine on mõttetult kallis tegevus, mis koormab nii keskkonda kui inimeste rahakotte. Tegelikkus on aga hoopis see, et järjest enam tarbijaid eelistab mahemärgiga tooteid ning Eesti mahepõllumehed ei jõua niipalju toodangut anda, kui seda küsitakse.  

Tavaarusaama järgi võrdub mahetootmine sellega, et lõpetatakse igasugune kemikaalide kasutamine, põllul kasvab peaasjalikult lopsakas umbrohi ja saak on niru. Tegelikult aga näitavad mahedalt haritud katsepõllud võrdset saagikust tavapõldudele. 

Meil on hulk mahepõllumehi, kes oma elu üle sugugi ei kurda. Ja pole ka põhjust: mahepiima hind on stabiilne, see pole langenud, ei sõltu Venemaa tõmbetuultest ega maailmaturul toimuvast. Vastupidi, näiteks Saaremaa piimatööstus otsib tikutulega taga mahepiima, millest valmistatud mahejuust osutus eksportturul väga edukaks tooteks. 

Maheteravili, rüps ja raps on stabiilselt pea 50 protsenti kõrgema hinnaga kui tavateravili. Ja mis veelgi tähtsam – nõudlus kasvab koguaeg. Mitte kunagi varem pole Eesti maheteravilja müüjad oma kauba eest saanud nii kõrget hinda kui praegu. Ilmselt seda suuresti tänu TÜ Wiru Vili terminalile. 

Ka lihasektoris on sama lugu - Liivimaa Lihaveis alustas eksporti väga kõrgete standarditega Rootsi turule ning tootjad, kes kasvatavad loomi vastavalt meie kvaliteedikavale, saavad oma veise eest jällegi kolmandiku kõrgemat hinda kui tavaveisekasvataja.

Loe edasi: www.liivimaalihaveis.ee, 30.06.2016