Lii Sammler

Maailmas võetakse kliimateemad järjest teravama tähelepanu alla. See seab põllu­mehed vajaduse ette paljugi oma töös ümber korraldada.

Maaleht palus Eestimaa Loo­du­se Fondi eksperdil Aleksei Lot­manil aidata selgust tuua sellesse, mis ootab Eesti põllumehi ees seoses Euroopa Liidu uue põllumajanduspoliitika, Euroopa Rohelise Kokkuleppe ja kliimamuutustega.

Millistes keskkonnaprobleemides on põllumehed süüdi?

Süüst saab rääkida, kui põllumees rikub seadust või head tava. Praegu on põhjust rääkida sellest, milliseid keskkonnaprobleeme põllumajandus põhjustab.

Olulisim on mõju veekeskkonnale ja Läänemerele. Seire näitab, et lämmastiku äravool põllumajandusmaalt suureneb, samas kui Läänemere tervis nõuab, et see väheneks. Surve Läänemerele ja siseveekogudele tuleb taimetoitainete ärakandest põllumajandusmaalt. Lämmastik on ohtlik ka põhjaveele.

Veekeskkonna seisundit mõjutavad ka pestitsiidid. See­juures on ebaselge, kust tuleb näiteks kloridasoon-desfenüül, mis ilmub siin ja seal põhjavees välja, sest kloridasooni meil ametlikult ei kasutata. Kas tegu on aine aeglasest lagunemisest tingitud jääkreostusega või on mingeid uusi allikaid, peaks selgitama uurimine. Teiseks probleemiks on glüfosaat ja selle lagunemissaadused, kuid siin pole midagi imestada, arvestades glüfosaadi kasutamise ulatust.

Loe edasi: maaleht.delfi.ee, 02.01.2020