# #

Euroopa Komisjon võttis vastu uue elurikkuse strateegia ning strateegia „Talust taldrikule“

21.05.20

Mahepõllumajanduse Koostöökogu tunneb heameelt, et Euroopa Komisjon võttis vastu uue elurikkuse strateegia ning strateegia „Talust taldrikule“. Mõlemas dokumendis rõhutatakse eesmärki saavutada Euroopas 25% mahepõllumajanduslikku maad aastaks 2030. Samuti on neis meetmed mahetoidu nõudluse suurendamiseks müügiedenduskavade ja keskkonnasõbralike riigihangete kaudu. Tervitame ka EK soovitust liikmesriikidele langetada mahepuuviljade ja -köögiviljade käibemaksu.

Eesti, kui ühe suurima mahemaa osakaaluga riik, on püstitatud mahemaa eesmärgile juba praegu lähedal, kuid viimased arengud, kus alustavatele mahetootjatele sel ja kardetavasti ka järgmisel aastal toetust ei maksta, ohustavad sektori elujõulist laienemist. Et selline kasv üle Euroopa aset leiaks, on väga oluline, et ÜPP uues strateegias oleks mahetootmise laienemiseks piisavalt vahendeid. Just praegu on võimalik kujundada toetusmeetmed, millega saab anda kogu põllumajandusele keskkonnasäästlikuma ja kestlikuma suuna.

Maheklubi.ee

Euroopa Komosjoni pressiteade:

Täna võttis Euroopa Komisjon vastu kaks teineteist täiendavat strateegiat: uue elurikkuse strateegia ning strateegia „Talust taldrikule“, mille eesmärk on  töötada ühiselt ja loodust säästes konkurentsivõimelise ja kestliku tuleviku nimel.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Koroonaviiruse kriis on näidanud, kui haavatavad me oleme ja kui oluline on taastada inimtegevuse ja looduse vaheline tasakaal. Kliimamuutused ja elurikkuse kadu on inimkonna jaoks selge ja vahetu oht. Rohelise kokkuleppe keskmes näitavad elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ suunda uuele ja paremale tasakaalule looduse, toidusüsteemide ja elurikkuse vahel, et kaitsta inimeste tervist ja heaolu ning suurendada ühtlasi ELi konkurentsi- ja vastupanuvõimet. Need strateegiad on meie ees seisva suure muutuse oluline osa.“

Kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppega tehakse ettepanek võtta  ulatuslikke meetmeid ja kohustuda peatama elurikkuse kadu kogu maailmas, samuti muuta meie toidusüsteemi nii, et see vastaks üleilmsetele konkurentsivõimelise kestlikkuse normidele ning inimese ja planeedi tervise, samuti kõigi toidu väärtusahelas osalejate elatusvahendite kaitse normidele. COVID-19 kriis on näidanud, kui haavatavaks muudab meid elurikkuse suurenev kadu ja kui oluline on ühiskonna jaoks hästi toimiv toidusüsteem.

Uues elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused ELi üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada ELi kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma, muuta vähemalt 30% Euroopa maa- ja merealadest tõhusalt hallatavateks kaitsealadeks ja muuta vähemalt 10% põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega maaks.

Looduse kaitseks, kestlikuks kasutamiseks ja taastamiseks ette nähtud meetmed toovad majanduslikku kasu kohalikele kogukondadele, luues kestlikke töökohti ja majanduskasvu. Mitmest allikast, sealhulgas ELi fondidest, riiklikest ja erasektori vahenditest eraldatakse elurikkusele 20 miljardit eurot aastas.

Strateegiaga „Talust taldrikule“ võimaldatakse üleminekut kestlikule toidusüsteemile, millega tagatakse toiduga kindlustatus ja hea tervisega planeedilt saadud tervislike toiduainete kättesaadavus. Sellega vähendatakse ELi toidusüsteemi keskkonna- ja kliimajalajälge ning tugevdatakse süsteemi vastupanuvõimet, kaitstes kodanike tervist ja tagades ettevõtjatele elatusvahendid. Strateegias seatakse ELi toidusüsteemi ümberkujundamiseks konkreetsed eesmärgid, sealhulgas vähendada pestitsiidide kasutamist ja nendega seotud riske 50% võrra ning väetiste kasutamist vähemalt 20% võrra, vähendada põllumajandus- ja vesiviljelusloomadel kasutatavate antimikroobikumide müüki 50% võrra ning saavutada olukord, kus 25% põllumajandusmaast kasutatakse mahepõllumajanduseks. Strateegia kohaselt peaks tervislik valik olema inimeste jaoks lihtne. Selleks soovitatakse parandada toiduainete märgistamist nii, et teave tervisliku ja kestlikult toodetud toidu kohta oleks kergesti leitav.

Euroopa rohelise kokkuleppe põhielementidena toetavad need kaks strateegiat ka majanduse taastamist. Koroonaviiruse kontekstis on nende eesmärk tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet tulevastele pandeemiatele ning ohtudele nagu kliimamõjud, metsatulekahjud, toidunappus või haiguspuhangud. Selleks toetatakse strateegias põllumajanduses, kalanduses ja vesiviljeluses kestlikemate tavade kasutamist ning käsitletakse looduslike liikide kaitset ja nendega kaubitsemist.

Nendel strateegiatel on ka oluline rahvusvaheline mõõde. Elurikkuse strateegiaga kinnitatakse taas ELi valmisolekut olla eeskujuks üleilmse elurikkuse kriisi lahendamisel. Komisjon püüab mobiliseerida kõik välistegevuse ja rahvusvaheliste partnerluste vahendid, et aidata bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste 2021. aasta konverentsil välja töötada uut ambitsioonikat ÜRO globaalset elurikkuse raamistikku. Strateegia „Talust taldrikule“ eesmärk on edendada tihedas koostöös rahvusvaheliste partneritega ülemaailmset üleminekut kestlikele toidusüsteemidele.

Edasised sammud

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles neid kahte strateegiat ja neis kirjeldatud kohustusi kinnitama. Kõiki kodanikke ja sidusrühmi kutsutakse osalema laiemas avalikus arutelus.

Taust

11. detsembril 2019 esitas von der Leyeni komisjon Euroopa rohelise kokkuleppe, millega kehtestatakse ambitsioonikas tegevuskava üleminekuks kliimaneutraalsele ringmajandusele, kus majanduskasv ei ole seotud ressursikasutusega.

Euroopa rohelist kokkulepet toetab eesmärk peatada ja pöörata tagasi elurikkuse kadu, muutes meie toidusüsteeme, metsa-, maa-, vee- ja merekasutust ning energia-, linna- ja tööstussüsteeme. Samuti rõhutatakse selles, et oluline on võidelda korraga nii kliimamuutuse vastu kui ka elurikkuse eest.

Lisateave

Täispikk pressiteade koos täiendavate tsitaatidega

Tänane pressikonverents

Küsimused ja vastused elurikkuse strateegia kohta

Küsimused ja vastused strateegia „Talust taldrikule“ kohta

Teabeleht elurikkuse strateegia kohta

Teabeleht strateegia „Talust taldrikule“ kohta

Teabeleht elurikkuse ja majandusliku tasuvuse kohta

Teabeleht põllumajandustootjate kasu kohta

Teabeleht ühise põllumajanduspoliitika panuse kohta Euroopa rohelisse kokkuleppesse

Elurikkuse strateegia

Strateegia „Talust taldrikule“