Euroopa Liidu mahesektor on viimasel aastakümnel kiiresti arenenud. Eurostati andmetel oli ELi riikide mahepindala 2011. a 9,6 mln hektarit võrrelduna 5,7 mln hektariga 2002. aastal. Kümneaastasel perioodil oli aastane kasv keskmiselt 6%. Mahepõllumajanduslikult viljeldi  186 000 ettevõttes.

Euroopa Liidu mahepõllumajandusmaast suurima osa moodustasid rohumaad (45%), järgnesid teravili (15%) ja püsikultuurid (13%). Loomadest peeti enim lambaid (46%) ja veiseid (30%).

Suurem osa mahemaast (78%) ja mahetootjatest (83%) paikneb nn vanades liikmesriikides (EL 15), kus mahetootmist on pikemat aega toetanud nii riiklik kui ka ELi seadusandlus. Hiljem liitunud riikides (EL12) on viimasel ajal mahepõllumajanduse areng olnud aga kiirem, keskmine mahepindala iga-aastane kasv aastatel 2002-2011 oli neis riikides 13%. Uutes liikmesriikides (EL12) oli 2002. a 11 600 mahetootjat, 2011. a aga juba 50 000, sellist kasvu stimuleeris suures osas EL mahepõllumajanduse toetus, mis sai neile riikidele liitumisjärgselt kättesaadavaks.

Absoluutarvudes oli 2011. a suurim mahepind Hispaanias (1,8 mln ha), järgnesid Itaalia 1,1 ja Saksamaa 1 mln hektariga. Neis kolmes riigis asub ligi 40% kogu EL mahepõllumajandusmaast. EL12 riikidest olid suurimad mahepinnad Poolas (0,6 mln ha) ja Tšehhi Vabariigis (0,4 mln ha).
Mahepõllumajandusmaa osakaalu vaadates on pingerida teistsugune. ELi riikides kasvas mahepind 3,1%lt 2002. aastal 5,4%le 2011. aastal. Suurima mahemaa osaga riik oli  Austria (19%), järgnesid Rootsi (15,7%), Eesti (14,1%), Tšehhi Vabariik (13,1%) ja Läti (10,1%). On huvitav märkida, et EL12 arvestuses esiviisikusse kuuluvad riigid (Eesti, Tšehhi Vabariik, Läti, Sloveenia ja Slovakkia) on ELi keskmise juba ületanud. Kõigis neis riikides on mahepõllumajandusmaa pindala laienemine olnud märkimisväärne. Vähima mahemaa osaga riigid on Malta, Bulgaaria, Iirimaa ja Rumeenia.

Kui vaadelda piirkonniti, siis on üsna selgelt näha, et ka riikides endis on mahepõllumajandusmaa osakaalus võrdlemisi suured erinevused. Võib öelda, et mahepõllumajandus on tugevamalt kanda kinnitanud aladel, kus on levinum ekstensiivne loomakasvatus püsirohumaadel ning intensiivsema põllumajandusega aladel kohtab mahetootmist vähem.

2010. aastal tegeles ELis mahetootmisega 186 tuhat ettevõtet, neist suurem osa (83%) vanades liikmesriikides (EL15). Samas oli nende osa EL15 põllumajandustootjate hulgas vaid 3%. Kõigi EL riikide lõikes oli mahetootjate osa vaid 1,6%. Arvuliselt oli mahetootjaid kõige rohkem Itaalias (ligi 44 tuhat), järgnesid Austria ja Hispaania (mõlemas ligi 21 tuhat) ning Poola ja Prantsusmaa (mõlemas ligi 17 tuhat). Kui põllumajandusettevõtete koguarv ELis tugevalt väheneb, siis maheettevõtete arv kasvab, samad trendid iseloomustavad põllumajanduses hõivatute arvu.

2010. a oli ELi maheettevõtete keskmine suurus 34 ha, kuid see varieerub suuresti. Keskmiselt kõige suuremad olid maheettevõtted Slovakkias (453 ha), Tšehhi Vabariigis (169 ha) ja Suurbritannias (114 ha). Neile järgnesid Eesti 91, Rootsi 81 ja Taani 78 hektariga. Kõige väiksemad olid mahetalud Maltal (3 ha), Küprosel (6 ha), Kreekas (8 ha) ja Sloveenias (14 ha). Võrreldes tavatootmisettevõtetega olid maheettevõtted keskmiselt suuremad.

Kui vaadata naiste ja meeste osa farmijuhtide hulgas, siis mahe ja tavapõllumajanduses siin 2010. a erinevust ei leitud. Enamik neist, üle 70%, on mehed. Kõige rohkem on mahefarmide juhtide hulgas naisi Lätis (41%), Austrias (35%) ja Itaalias (30%), kõige vähem Hollandis (7%), Suurbritannias (10%) ja Saksamaal (11%).  Kõige suurem osa, 45% ELi mahepõllumajandusmaast, on püsirohumaa. Kogu ELi rohumaade pinnast moodustas see 7,5%. Kõik rohumaad kokku võtavad mahemaast enda alla 60%.  Teraviljad moodustasid mahemaast ligi 15%. Maheteravilja pind kogu teraviljapinnast oli aga vaid 2,5%. Suhteliselt suure osa mahepinnast (13,1%) võtsid enda alla ka püsikultuurid. Nende osa kogu  püsikultuuride pinnast oli 11%.

Kõige suuremad püsirohumaapinnad mahetootmises on Hispaanias, Saksamaal, Suurbritannias, Tšehhi Vabariigis ja Prantsusmaal, kõigis neis 0,4 mln ha või enamgi. Suurim rohumaade (nii püsi- kui lühiajalised rohumaad) osa oli Tšehhi Vabariigis, kus see moodustas 91% kogu mahemaast.

Suurimad maheteraviljakasvatusalad on Saksamaal (ligi 0,2 mln ha) ning Itaalias ja Hispaanias  (ligi 0,18 mln ha kummaski). EL12 hulgas oli suurima teraviljapinnaga Poola (0,11 mln ha).

Loomakasvatuses on olulisemad loomad lambad ja veised, mis mõlemad moodustavad kõigist ELi vastava liigi loomadest 3%.  Kõige vähem on arenenud mahepõllumajanduslik seakasvatus.

Allikas: Facts and figures on organic agriculture in the European Union, October 2013