# #

Idapartnerlusriigid arutasid mahepõllumajanduse arengu üle

30.04.19

Triinu Heinaste, Maaeluministeerium

25.‒26. aprillil toimus Euroopa Komisjoni idapartnerluspoliitika algatuse raames seminar mahepõllumajandusest. Seitsmendat maaeluteemalist kohtumist võõrustas Maaeluministeerium.

„Kohtumise eesmärk on vahetada mõtteid mahepõllumajanduse arengust Euroopa Liidus ja idapartnerlusriikides ning luua riikide vahel kontakte, et toetada idapartnerlusriikide ELiga seotud ambitsioone ja arengut,“ kommenteeris teemat Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

„Keskkonnahoidlik tootmine kasvab hoogsalt kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Tarbijate nõudlus mahetoodete järele suureneb, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ning ühes sellega laieneb ka mahepõllumajandusmaa pindala,“ lisas teemale sissejuhatuse teinud Kevvai. Eesti põllumajandusmaast oli 2018. aastal mahepõllumajandusmaad ligi 21% ehk 210 033 hektarit, seades meid selle näitajaga Euroopa Liidus teisele kohale. Mahemaa kasvuga käsikäes on jõudsalt kasvanud ka mahetoodangu eksport, mis on aastast 2013 kahekordistunud kaheaastase tsükliga. 2013. aastal eksporditi 5,9 2015. aastal 15,6 ja 2017. aastal 27,2 miljoni euro eest.

Idapartnerlusriikide mahepõllumajandus on veel varajases arenguetapis. 2017. aastal oli riikide Gruusia, Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Ukraina ja Moldova mahepõllumajandusmaa pindala kokku 360 000 hektarit ja sellest rõhuv enamus Ukrainas. Toodangus on peamisel kohal puu- ja köögiviljad ning teravili.

Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni põllumajandusdirektoraadi ametnikud, idapartnerlusriikide esindajad ning Eesti valdkonnaga seotud ametnikud ja mahepõllumajanduse organisatsioonide esindajad.