Kaie Päike

Kui Margus Lille koos naise ja kahe väikese lapsega Kiltsimäe külla Mallavere tallu elama kolis, ei teadnud ta päris täpselt isegi, mis elu neid ees ootab.

Sinnani oli Margus olnud põline tallinlane, linnas sündinud ja kasvanud, lapsepõlvesuved möödusid Kunda lähedal maal vanaema juures. Ent kui endal lapsed sündisid, tekkis tahtmine Kalamaja ühetoalisest korterist minema saada. Elamisväärsemasse paika.

Juurat õppinud mees müüs maha oma turunduse alal tegutseva firma ning leidis sobiva maakoha.

“Maja oli eelmiste elanike poolt hooletusse jäetud,” meenutab Margus Lille. “Majapalgid olid nii pehkinud, et pärast lammutusi jäid esimesel aastal alles vaid katus ja vundament. Hiljem sai ka katus uus pandud. Maja ümber laius võsa ja prügimägi.”

Koos elupaiga muutusega tuli leida ka uus tegevusvaldkond, mis perele äraelamist võimaldaks. Mahetoodetest leidus ajakirjanduses juba veidi lugemist ja mõningaid tooteid oli võimalik ka poest osta, kuid maheköögivilja praktiliselt polnud. Nii mõeldigi koos abikaasaga, et eks tuleb seda siis ise teha.

“Kui nõudlust on, aga pakkumist pole, siis järelikult see ongi meie ala,” räägib endine turundusspetsialist.

2003. aastal külvati esimest korda seeme maha. Maheda köögivilja kasvatamisega saadi alustada ilma kolmeaastase üleminekuajata, kuna põllud olid võsastunud ja polnud jälgegi, et seal oleks lähiminevikus mingigi majandustegevus toimunud. Vaid üks põld läks kolmeaastasele üleminekuajale – see, mis enne kontrollide tulekut oli jõutud üles künda.

Kokku 22 hektarist põllumaast on köögivilja all igal aastal umbes 10, ülejäänul kasvab ristik või midagi muud.

Praegu tullakse Marguse käest maheköögivilja kasvatamise alal nõu küsima, sel suvel käis üks peruulane mahetalu tegevust vaatamas, soomlased ja rootslased on sagedased külalised.

Talu tegemisi käivad uudistamas ka lasteaedade ja koolide lapsed – paljud pole traktori häält kuulnud ning aedikus siblivate kanatibude juurest on neid väga raske ära saada.

Loe edasi: Maaleht, 14.11.2010