Laialdaselt kasutatav taimekaitsevahend glüfosaat on meie toidus ja keskkonnas ning ei tule meile kuidagi kasuks, samas on paljud umbrohud selle aine suhtes resistentseks muutunud, seega jookseme me loodusega võidu, aga jääme kaotajaks, ütles Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.

Sel nädalal hääletab Euroopa Nõukogu, kas keelata taimekaitses domineeriva herbitsiidi - glüfosaadi - kasutamine Euroopa Liidu liikmesmaades või lubada seda ka edaspidi. Luik rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et glüfosaati leidub meie toidus ja keskkonnas mitmel viisil.

"Mind teeb väga kurvaks, et EFSA - Euroopa Toiduohutuse Agentuur tegi täiendava riskihinnangu, mis Christopher Portier' ja 94 teadlase analüüsi põhjal on tööstuse poolt väga kallutatud, kasutab juba vananenud andmeid ja pole teaduspõhine," lausus ta.

"Meil on üle 30 erineva umbrohuliigi, mis on täiesti resistentsed glüfosaatide suhtes."

Emeriitprofessori sõnul ei analüüsita Eestis regulaarses toiduseires glüfosaadijääke, sest proovid on väga kallid. USAs tehti mullu esimesed suuremad analüüsid ning tekkis suur skandaal, kui selgus, et sealsel toidulaual sisaldab seda herbitsiidi nii piim, muna, teravili kui soja.

Loe edasi: novaator.err.ee