Von Krahli Aed, Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Restoran Von Krahli Aed, milles on mahetoorainet osaliselt kasutatud tegutsemise algusest – juba 15 aastat, sai toitlustuse ökomärgise. Von Krahli Aed on ainuke toitlustuse ökomärgist omav à la carte restoran Tallinnas. 

Foto: Von Krahli Aed

„Von Krahli Aed on mahetoorainet osaliselt kasutanud toitude valmistamisel juba avamisest saati, aga nüüd hankisime sertifikaadi, et anda kliendile kindlust juurde, et see, mida me räägime, vastab ka tõele. Ökomärk on ju praktiliselt ainus viis teada saada, kust toit reaalselt pärit on. Aina rohkem on neid inimesi, kellele see kas ideoloogilistel või tervislikel põhjustel oluline on,“ sõnas Peeter Jalakas.

Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liikme Merit Miku sõnul on ökomärgi kasutamisest kasu nii kliendile kui ka toitlustuskohale. „Praeguse seisuga on Von Krahli Aed ainus à la carte restoran Tallinnas, mis omab toitlustuse ökomärgist. Kliendi jaoks annab ökomärgis kindluse, et restoranis kasutatavast ja pakutavast toidust on rohkem kui viiendik kasvatatud mahedalt, aga ka võimaluse mahetoitu pakkuvad toitlustuskohad lihtsamini üles leida. Toitlustuskohale annab see võimaluse eristuda ning turundada oma keskkonnasõbralikke valikuid,“ lisas Merit Mikk. 

Foto: Von Krahli Aed

Peeter Jalaka sõnul ei tegelenud Von Krahli Aed mahetoidule viitamisega eelkõige keerulise asjaajamise tõttu, kuid tänaseks on ökomärgise kasutusele võtmisega muudetud Eestis reeglid lihtsamaks. „Ökomärgise taotlemisel lisandub praegu restorani korraldusse kohustus igakuiselt jälgida mahetooraine osakaalu – selline väike aruandlus on igati tehtav ja ülearuseid töötunde ei nõua. Mõistagi tuleb harida ja kasvatada ka restorani töötajaid, kuid seda teeme niikuinii igapäevaselt. Ka ei maksa klientidel karta hinnatõusu, kuna kasutasime sama toorainet ka varem. Ma arvan, et restoran Von Krahli Aed on hea näide murdmaks müüti, et mahetoit on hirmus kallis.“  

Foto: Von Krahli Aed

„Mahetooraine kättesaadavus on võrreldamatu ajaga, mil alustasime. Kuna meil on südamlikud suhted Ökosahvriga, tuleb suur osa toorainet sealt, lisaks mahetalud, mida on tänaseks päris korralik hulk. Kahjuks on veel mõningad meid piiravad tegurid, näiteks maheda kodumaise sea- ja kanaliha osas, mida hetkel lihtsalt pole. Aga looma- ja lambalihaga probleemi pole, on lausa väike konkurents. Üsna probleemivabalt on kättesaadav ka kogu juurikamaailm. Tooraine kvaliteedi tagab, et meil on kindlad pikaajalised partnerid, kes mõistavad meie vajadusi ja ootusi,“ lisas Peeter Jalakas. 

Eestis on sarnaselt Skandinaaviale kasutusele võetud toitlustuse ökomärk, mis näitab, et toitude valmistamisel kasutatakse vähemalt osaliselt mahetoorainet. Mahetoodete kasutamine aitab vähendada keskkonda ja inimesteni jõudvaid pestitsiidijääke, hoida elurikkust ja tagada loomade kõrge heaolu. Ökomärgi kasutamiseks peab eelneval kuul ettevõttesse toodud mahetoodete osakaal toidu toorainest olema koguse või maksumuse põhjal üle 20%. Toitlustuse ökomärgil on olenevalt mahetoodangu osakaalust kolm astet: üle 20 kuni 50%, üle 50 kuni 80% ja üle 80 kuni 100%. Sealjuures tuleb võtta arvesse kõik toidu valmistamiseks kasutatavad ja valmistoiduna pakutavad toiduained (sh ka toidu kõrvale pakutav leib, mahl). Arvesse ei võeta alkoholi, vett ega jahindusest (metsloomade liha) või looduslikust kalapüügist saadud tooteid. Kui mahetooraine osakaal on vähemalt 20% ja toitlustaja soovib hakata kasutama toitlustuse ökomärki, peab ta sellest teavitama Veterinaar- ja Toiduametit. Need toitlustajad, kes ei soovi ökomärki kasutada, kuid soovivad mahetoidu kasutamisele viidata, peavad sellest samuti VTA-d teavitama ja arvestuse pidamise nõudeid täitma.

Toitlustuse ökomärgil on olenevalt mahetoodangu osakaalust kolm astet.

Tänavuse augustikuu seisuga on mahetoidu kasutamisest VTAd teavitanud 38 toitlustuskohta. Nende seas on nii koole ja lasteaedu kui ka kohvikuid ja restorane. Teavitanud toitlustuskohtadest 22 on taotlenud õiguse kasutada toitlustuse ökomärki, neist üle poole on lasteasutused.