# #

Ungari mahepõllumajandus ootab uut tõusu

26.12.12

Ungaris on mahetootmiseks väga head võimalused. Riigi ekstensiivse põllumajandusega alad (niidud, karjamaad) on agrokemikaalidest mõjutamata, samuti keelab Ungari põhiseadus GMOde kasutamise. Praegu on Ungaris ligi 127 000 hektarit mahemaad, mis moodustab ligikaudu 2,5% kogu põllumajandusmaast, ning üle 1500 mahetootja. Mahetoitu toodetakse umbes 25 mln euro väärtuses. Ungari mahesektor pole aga kaugeltki saavutanud kogu oma potentsiaali.

Mahetootmine sai Ungaris alguse 1980ndatel. Alguses oli mahetootmise kasv aeglane, kuid 2009 aastaks oli mahetootjaid 1660 ja mahemaa pind 140 292 hektarit. Alates 2009. aastast on aga mahetootjate arv ja mahemaa pindala vähenenud 2005. a tasemele. Kõige suurema osa mahemaast moodustavad rohumaad (51,7%), sellele järgnevad põllukultuurid (38,9%), püsikultuurid (4,4%) ja köögivili (1,3%).

Ungari mahesektor kasvas jõudsalt aastatel 1996–2004, pärast seda on toimunud seisak ja ühena vähestest Euroopa riikidest pole seal mahesektor laienenud. Sellel on mitmeid põhjusi: vähesed toetusvõimalused, turustamise ja eksporditegevuse piiratus, tarbijate vähene teadlikkus. Suur osa mahetoodangust müüakse tavatootena.
 
Ungari valitsus kinnitas hiljuti maaelu arengu strateegia, mis seab eesmärgiks tekitada nõudlus kõrge kvaliteediga, GMO-vaba ja kohaliku toidu järele. Strateegia ambitsioonikas eesmärk on 350 000 hektarit mahemaad aastaks 2020. Selle saavutamisel nähakse olulist rolli uue rahastamisperioodi mahetoetusel, samuti antakse mahetalunikele eelis muude toetuste taotlemisel (nt noortalunike toetus). Maaelu arengu strateegia näeb ette ka mahepõllumajanduse tegevuskava koostamise, mis sisaldab sektori arendamiseks vajalikke konkreetseid tegevusi. Mahetootmine on Ungari maaelu arengu ministeeriumi üks prioriteete.
 
Kuigi üle poole mahemaast on rohumaade all, on maheloomakasvatus üsna väikesemahuline. 2010. aastal pidas maheloomi alla 100 ettevõtte. Selle üheks põhjuseks on, et tootjad peavad mahetunnustamise maksumust loomakasvatuse osas liiga kõrgeks. Maherohumaad saavad üsna märkimisväärselt toetust, kuid mahetoodete turumaht seeläbi ei suurene – seda peetakse praeguse toetussüsteemi üheks suuremaks puuduseks.

Mahetoodete turumaht on väike, umbes 85% kogu toodangust läheb ekspordiks, sealjuures toorainena või vähese lisandväärtusega tootena. Suurem osa toodangust läheb ELi, peamiselt Saksamaale, Austriasse ja Hollandisse, ning Šveitsi. Samal ajal on suurem osa Ungari poodide mahetoodetest imporditud. Hinnanguliselt moodustab kohalikust mahetoodangu tarbimisest 90% importkaup. 
Mahetöötlemine on vähe arenenud, kuigi Ungari võiks mahetöötlejatele olla atraktiivne, sest suured maheturud on lähedal.
 
Supermarketitel on mahetoodete edasimüüjatena pidevalt kasvav roll (vt tabel). Praegu suudavad vaid vähesed kodumaised mahetootjad pakkuda supermarketite nõutavaid mahte, kvaliteeti ja pidevat varustatust. Kodumaise maheturu laiendamiseks on vaja arendada tootjate-turustajate-tarbijate võrgustikke ja muid koostöövorme.

Mahetoodete müügikanalid 2012. a
kaubamajad, supermarketid - 60%
eripoed - 20%
internet - 6-7%
otse talust - 2-3 %
turud, messid jmt - 6-10%

Ungari tarbijaid mõjutavad mahetooteid eelistama peamiselt tervisega seotud aspektid. Uuringud on näidanud, et mahetooteid ostetakse, sest need on vabad GMOdest, mürgistest kemikaalidest, sünteetilistest lõhna-, maitse- ja säilitusainetest ning nende kvaliteeti peetakse kõrgemaks. Maitse, toiteväärtus ja hind on vähemtähtsad tegurid ning keskkonnakaitselisi aspekte üldjuhul oluliseks ei peeta. Kuigi nõudlus mahetoodete järele kasvab, ei suuda suur osa ka nendest inimestest, kes ostavad mahetooteid pidevalt, öelda, mida “mahe” täpselt tähendab ning selgitada, mille poolest mahetooted erinevad tavatoodetest. Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks on vajalikud kampaaniad ja rohkem infot.

Ungari mahepõllumajanduse edasine areng sõltub suuresti ELi ühisest põllumajanduspoliitikast ja selle kohalikust rakendamisest ning riikliku arengustrateegia tulemuslikkusest. Mahetootmine vajab rohkem teaduslikke rakendusuuringuid ja paremat teavitustööd. Mahevaldkonna huvigruppide (tootjad, turustajad, katusorganisatsioonid, uurimisasutused, kontrollorganisatsioonid) parem koostöö on ülioluline. Nõudlus mahetoodete järele kasvab ning mahepõllumajanduse arendamine võiks olla Ungari põllumajanduse konkurentsivõime võtmeteguriks.

Zoltán Dezsény & Dóra Drexleri ajakirjas Ecology and Farming avaldatud artikli "Organic Farming in Hungary" põhjal Argo Peepson