Maailma Looduse Fondi (WWF) Läänemere võrgustik andis 1. juulil  Euroopa Liidu eesistumise üle võtnud Poola presidendile Donald Tuskile pöördumise, millega rõhutatakse vajadust muuta EL ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) senisest keskkonnasõbralikumaks. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kui WWFi partner ja Läänemere võrgustiku liige  ühines pöördumisega.

Täna on põllumajandusel oluline roll Läänemere eutrofeerumisel. Suur  osa mineraalväetisena antavast lämmastikust ja fosforist jõuab varem  või hiljem merekeskkonda, põhjustades vetikate ja ka kohati mürgiseid ühendeid vette eritavate sinivetikate (tsüaanobakterite) vohamist. Oma  lisa annab ka halvasti käideldud sõnnik.

Täna on suuremad saastajad eelkõige vanad EL liikmesriigid, kus  kasutatakse suuremaid väetise koguseid ja kus on ka kõrgemad  põllumajandustoetused. Kuid liitumisjärgselt on ka uutes  liikmesriikides kasvanud nii toetused kui ka mineraalväetiste
kasutamine ja põllumajandusreostus. WWF leiab, et ÜPP peab uuenema  toetamaks säästvat ja puhtamat põllumajandust. Pöördumises rõhutatakse
kolme omavahel seotud põhimõtet, millele peaks vastama uuenev ÜPP:

1. Avalik raha avaliku hüve eest. Enamus põllumajanduse toodangust on turul kaubeldav ja seega peaks selle eest maksma turg, mitte  maksumaksja.
Samas toodab põllumajandus ka avalikke hüvesid, nagu  pärandkoosluste ja kultuurmaastike säilitamine, tööhõive  maapiirkondades jpm, mida turul
müüa ei saa. Maksumaksja raha kulugu just avalike hüvede eest  maksmisele.

2. Toetused eesmärgipäraseks. Kõik toetused olgu seotud konkreetsete eesmärkidega, sealhulgas peab olema selge, kuidas need mõjutavad  tootmise
keskkonnasäästlikkust.

3. Aus ja läbipaistev toetuste jaotus. Uute ja vanade liikmesriikide erinev kohtlemine peab kaduma. Raha tuleb jagada mitte ajaloolise referentsi, vaid ühiskonnale loodavate hüvede alusel.

ELF peab WWFi partnerorganisatsioonina oluliseks rõhutada, et Eesti põllumajandusel on ka selge positiivne roll Läänemere rannikualade looduse elurikkuse kaitsel. Meie rannaniidud ja teised pärandkooslused vajavad säilimiseks karjatamist ja niitmist, seega on rannikualadel loomakasvatuse jätkumine hädavajalik. Leiame, et uuenev ÜPP peab  toetama  eelkõige just sellist loodusesõbralikku põllumajandust, kus loodusväärtused on liha, piima, villa vm toodangu loomulikuks kõrvalsaaduseks. Maksumaksja raha mingu loodussõbralikule põllumajandusele, mitte Läänemere saastamisele. Eesti põllumajanduse arengud ei peaks lohisema vanade liikmesriikide vananenud mudelite  sabas, vaid peaksid olema Euroopa säästva põllumajanduse teenäitajaks.