Homme, 9. detsembril, koguneb mahevaldkond Tartusse, kus Mahepõllumajanduse aastakonverentsil selguvad 2025. aasta parima mahetootja ja parima mahetoote tiitli saajad. Sündmus toimub Eesti Maaülikooli peahoones ning on mahetootjate jaoks aasta olulisemaid kohtumispaiku.

Konverents algab kell 10:30, auhinnatseremoonia 11:15. Ministeeriumi tänukirjad annab üle regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras. Sündmust saab jälgida otseülekandena Zoomis.

Konverentsi programm

Parima mahetootja tiitlile kandideerivad tänavu:

• Allika talu OÜ (Argo Allikmets) – lamba- ja lihaveisekasvatus, Harjumaa

Allika Talu on pereettevõte, kus Argo Allikmets tegutseb koos elukaaslase Aigi Andersoniga oma esivanemate talus. Talu põhitegevuseks on lamba- ja lihaveisekasvatus. Karjamaadel kasvavad simmentali ja wagyu ristandid ning Eesti tumedapealised lambad, keda söödetakse üksnes rohusöödaga. Loomad liiguvad iga paari päeva tagant värskele karjamaale, mis tagab nii nende heaolu kui ka väärtusliku mahlase sööda. 

Talu käsutuses on 140 hektarit maad, mis seab piirid loomade arvule ja on suunanud tegevuse mitmekesistamisele. Ettevõttes on oma väike lihatööstus, mis võimaldab pakkuda värsket liha otse tarbijale ning annab külastajale võimaluse oma silmaga näha, kuidas loomi peetakse. Lisaks liha väärindamisele valmistatakse talus ka lambarasval põhinevaid kreeme ja küünlaid.

• Mällona Mõis OÜ (Heilo Altin) – teraviljakasvatus, Tartumaa

​Mällona Mõis on teraviljakasvatustalu, kus Heilo jätkab oma isa alustatud mahetootmisega. Peamised kultuurid on kaer, nisu ja hernes, lisaks kasvatatakse ristikut nii haljasväetiseks kui ka seemneks. Heilo on seadnud oma tegevuses eesmärgiks järgida taastava põllumajanduse põhimõtteid. Ta on julge katsetaja, kes otsib pidevalt uusi lahendusi, et toita mulda taimede ja mullaelustiku aktiivsuse abil.

Saagikuse ja mulla tervise jälgimiseks kasutatakse droonitehnoloogiat ja mikroskoopi. Teraviljakuivatis on katsetuses tehisintellektil põhinev kuivatamismudel, mille eesmärk on vähendada kütusekulu. Mällona Mõis teeb koostööd Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooliga ning on kaasatud rahvusvahelistesse teadusprojektidesse.

Heilo sõnul on mulla tervis, toitainete- ja elurikkus tähtsamad kui vahetu kasum. Kuigi põllumajandusettevõtted peavad olema elujõulised, on veelgi olulisem jätta järgmistele põlvedele terved ja viljakad mullad. Just seda põhimõtet järgides püütakse tegutseda ja olla eeskujuks ka teistele.

• Ostrova Mari OÜ (Aime ja Neeme Tulp) – marjakasvatus, Võrumaa

Ostrova Mari tegutseb Setomaal marjakasvataja ja mahepõllumajanduse edendajana. Alustati 10 aastat tagasi, kui koostöös Eesti Maaülikooli teadlastega selgus, et vanavanemate talu saviliivased põllumaad sobivad suurepäraselt musta sõstra kasvatamiseks. Nii rajatigi esimene istandik. Aja jooksul lisandusid valged sõstrad, vaarikad, arooniad ja kultuurmustikad, mis tõid marjaaeda mitmekesisust ja värvi.

Vana talulaut on saanud uue elu kaasaegse külmhoone ja tootmisruumidena, kus valmivad erinevad marjatooted. Aime ja Neeme eesmärk on pakkuda tarbijatele külmutatud dessertmarju ning laia valikut väärtuslikke marjatooteid – mahlu, mahlajooke, moose, marjateesid jm. Ostrova Marja tugevus peitub kvaliteedis, mille annavad Setomaa päikeselised mahepõllud ja pühendunud tegijad.

• Volli Ladvik FIE – teraviljakasvatus, Võrumaa​

Volli Ladvik on kogenud teraviljakasvataja Setomaalt, Eesti kagunurgast. Ta toimetab koos õepoja Martin Metsaga, kellel on oma ettevõte Ladviku Vanatalu. Volli pikaajaline kogemus ja Martini nooruslik energia täiendavad teineteist hästi ning aitavad hoida tootmise kõrget taset.

Põldudel kasvavad peamiselt kaer, rukis, hernes, tatar, nisu ja ristik. Viimast kasvatatakse ka seemneks. Ristik ja teised haljasväetiskultuurid on talu jaoks asendamatud ning sügisese vahekultuuri kasvatamine on tavapärane praktika. Volli on läbimõeldult tegutsev mahetootja, kes tunneb hästi oma põlde ja kultuure ning katsetab pidevalt, et leida parimaid lahendusi.

• Äntu Mõis OÜ (Lauri Bobrovski) – munakana- ja broilerikasvatus, Lääne-Virumaa

​Lauri Bobrovski on üles ehitanud Eesti suurima mahemuna tootmise ja mahebroilerikasvatuse Äntu Mõis ning pakub oma teise ettevõtte Sirloin kaudu laia valikut broileritooteid. Asudes puhtas ja looduskaunis piirkonnas Lääne-Virumaal peetakse oluliseks kohaliku elukeskkonna hoidmist. 

Äntu Mõis lisab oma toodangule väärtust kohapealse töötlemise ja teadliku kvaliteedijuhtimise kaudu. Suurem osa vajaminevast söödast toodetakse oma põldudel. Unikaalne väärtusahel – alates linnukasvatusest ja söödatootmisest kuni pakendatud lõpptoote valmimiseni – toimub ettevõtte enda kontrolli all, tagades toodete kõrge kvaliteedi ja jälgitavuse. 

Lauri peab oluliseks mahepõllumajanduse tutvustamist ja tarbijate teadlikkuse tõstmist. Tema veendumus on, et mahetootmise väärtuste selgitamine aitab kujundada tervislikumaid ja keskkonnahoidlikumaid valikuid kogu ühiskonnas.

Parima mahetoote konkursile esitati 46 toodet või tooteseeriat 25 ettevõttelt. Auhinnad antakse välja kahes kategoorias: parim mahetoit ja parim mahejook.

Foto: Lauri Laan

Konkursid toimuvad kuueteistkümnendat korda. Tegemist on pika traditsiooniga ettevõtmisega, mida korraldab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tellimusel.