18.07.23

Eestimaa Looduse Fond

2023. aasta Läänemere-sõbralik taluniku konkurssi võitis Priidu Veersalu Iisaka talust Uuri külast Lahemaal. Võidu tõi pereettevõttele loodushoiu ja tootmise integreeritud lähenemine: mahetalu tootmisel jälgitakse, et liigset toitainete ärakannet ei toimuks, mis aitab hoida veekeskkonda. Samuti taastakse pärandniite ja hooldatakse neid talu lammaste abil, mis aitab säilitada liigirikkust kaunitel Lahemaa maastikel. Lisaks on Iisaka talu kindlameelne maaelu edendaja ja hinnatud praktikabaas noortele. 

Iisaka talu peremees Priidu Veersalu enda tegevust tutvustamas. Foto: Kertu Hool

„Sageli ei saada aru, kuidas on seotud Läänemeri ja põllumajandus. Lihtsustatult öeldes algab meri maalt. Suhteliselt kinnise Läänemere veevahetus on väike ja väga vastuvõtlik veekeskkonda leostuvatele toitainetele, mida valed põllumajandusvõtted kaasa toovad,“ seletas ELFi mereprogrammi juht Aleksei Lotman. „On suur au tunnustada Iisaka talu, kes juba mitmendat põlve talu peab, pidades tähelepanelikult silmas keskkonda, milles nad tegutsevad. Tootmine ja loodushoid suudavad edukalt teineteist täiendada,“ lisas Lotman.

Iisaka talu hooldab lammaste abil elurikkaid pärandniite ja taastab ka kiviaedu. Foto: Kertu Hool

„Meie pereettevõte on alati pidanud lugu loodusest ja keskkonnast, kus toimetame. Liigirikaste poollooduslike koosluste säilimine näitab hästi, kuidas tootmine ja loodushoid saavad edukalt koos eksisteerida. Kuna talu näol on tegemist ka meie elukohaga, siis väärtustame seda keskkonda, et ka endal oleks hea siin looduse rüpes elada. Oleme aastatega taastanud suure hulga poollooduslikke kooslusi, mis seni olid võsastunud ja kasutamata alad. See kõik on meie suurepärase pere ja meeskonna ühistöö.”

Põllumajandusel on suur mõju meie loodusele ja veekeskkonnale. Kui põldudelt leostub vette taimetoitaineid (lämmastikku ja fosforit), jõuavad need lõpuks meie siseveekogudesse ja edasi Läänemerre, põhjustades eutrofeerumist ehk taimede ülemäärast kasvu ja lagunemist. See toob kaasa hapnikupuuduse ja nn surnud tsoonid mere sügavamate osade põhjalähedases vees ning veekvaliteedi halvenemise kogu meres. Inimestele on see tajutav (sini)vetikate vohamisena, mis on ohtlik ka tervisele. Senised meetmed lämmastiku ja fosfori ärakande piiramiseks ei ole Läänemere olukorra parandamiseks piisavad. Seetõttu korraldavad Läänemere piirkonna keskkonnaühendused rahvusvahelist konkurssi, et tunnustada tublisid talunikke ning anda võimalus jagada häid põllumajandusvõtteid nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Iisaka talule määras tunnustuse kohalik žürii, kuhu kuulusid Aleksei Lotman (Eestimaa Looduse Fond), Priit Penu (Maaelu Teadmuskeskus), Leho Verk (Maaelu Edendamise SA), Lii Sammler (Maaleht).

Eestimaa Looduse Fond koos Maailma Looduse Fondi ja teiste partneritega korraldab rahvusvahelist Läänemere-sõbralike põllumajandustootjate konkurssi 11. korda. Konkurssi korraldab Maailma Looduse Fond (WWF) koos kohalike partneritega Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Taanis, Rootsis, Soomes ja Saksamaal.

Tiitliga kaasneb 1000 € stipendium ja kogemuste vahetamise reis koos teiste Läänemere piirkonna võitjatega. Erinevalt möödunud aastatest ei kuulutata tänavu välja rahvusvahelist üldvõitjat, sest Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõjast tingitult ei saa osaleda kõik riigid, kus Läänemere valgla asub.

Viimati valiti Läänemere-sõbralikku talunikku 2021. aastal ja Eesti võitja oli Airi Külvet Puutsa talust Jõgevamaalt. Eestit on varasematel aastatel rahvusvahelisel konkursil veel esindanud võitjad Saareõue OÜ Pärnumaalt, Pajumäe talu Viljandimaalt. Konju mõisa mahetalu Ida-Virumaalt, Mätiku talu Pärnumaalt, Viraito OÜ Jõgevamaalt, Marjasoo talu Tartumaalt, perekond Tobreluts Põlvamaalt ja Saidafarm Harjumaalt. Rahvusvaheline võit tuli Eestisse kümme aastat tagasi, kui tunnustuse sai Juhan Särgava Saidafarmist. 2016., 2017. ja 2022. aastal konkurssi ei korraldatud.