Sündmused
Tänapäeval ei kujuta enam keegi ette tavatootmist ilma pestitsiidide
ja sünteetiliste väetisteta. Mahetootja peab aga ilma sünteetiliselt
toodetud taimekaitsevahendite ja väetisteta toime tulema. On see
võimalik?
Kui tahame köögiviljapõllult head saaki saada, peame looma taimede
kasvuks igati soodsad tingimused. See tähendab, et taimedel peab olema
piisavalt toitaineid, mullas piisavalt niiskust, valgust ja soojust.
Teatavasti on mitmed Eestis enamkasvatatavad köögiviljakultuurid
suure toitainete nõudlusega. Vaesel ja põuakartlikul mullal kasvab
kesine saak. Vajadusel tuleb teha ka haiguste või kahjuritõrjet.
Kui suudame luua kasvatatavatele köögiviljadele vajalikud tingimused,
ei ole sisulist vahet, kas kasvatame neid tava- või maheviljeluse
tingimustes. Tavaviljeluses on eesmärk saada, ja saadaksegi, suuri
saake, maheviljeluses ei ole see ainus ja peamine eesmärk.
Tavaviljeluses on kindlasti kergem kiiresti toime tulla
toitainetepuuduse likvideerimisega, samuti kahjurite või haiguste
ennetamise ja tõrjumisega. Maheviljeluses võib samade probleemide
lahendamine olla niisama edukas kui tavaviljeluses, kuid nõuab suuremat
tähelepanu, suuremaid teadmisi ja oskusi ning edu tagab ainult pidev,
asjatundlik ja süstemaatiline töö. Maheviljeleja peab looduses toimivaid
protsesse väga hästi tundma, et neid oma tegevusega toetades edu
saavutada.
Toitained, mida mahetootja mulda lisab, sh kasvusubstraat, on
loodusliku päritoluga, see tähendab looduses toimuvate protsesside
käigus loodud (kompostid, sõnnik, kõdusõnnik, haljasväetised jt).
Seetõttu võiks mahetootmist tinglikult nimetada ka looduslikuks või
looduslähedaseks viljeluseks, mille puhul on saagitootmine kooskõlas
ökosüsteemis toimivate protsessidega ja tagab looduses igakülgse
tasakaalu säilimise.
Loe edasi porgandi, kaalika ja tomati katsete tulemustest: www.pikk.ee, 16.11.2011