Luule Tartlan, Eesti Maaviljeluse Instituudi teadur

Mahekartuli kasvupindade suurenemisele on kaasa aidanud elanikkonna teadlikkuse tõus ja tarbijate nõudluse suurenemine eeskätt mahekartulist valmistatud toitude järele.

Läinud aastal kasvatati mahekartulit Eestis kokku 182,85 hektaril, mis ei kata kaugeltki elanikkonna vajadusi. Siiski on olukord muutumas, sest paljud tavatootjad on otsustanud alustada või minna üle mahekartuli kasvatamisele. Seega on alust arvata, et mahekartuli kasvupinnad suurenevad juba lähiaastail.

Eestis kasvatatud mahekartulit kasutatakse põhiliselt lauakartulina. Naaberriigis Lätis aga toodetakse mahetärklist, mille toormeks on mahekartul. Kuna mahetärklist toodetakse Eesti piiri lähedal Alojal, on lepingu sõlminud Eesti kasvatajail samuti võimalus realiseerida oma mahekartul tärklise tootmiseks.

Paljud tavakasvatajad on innustunud mahekartuli tootmisest ja pöördunud meie poole murega, et mahekartulit on tavakartulist palju raskem kasvatada. Põhiprobleemiks on loodetust väiksem saak ja madalam kvaliteet. Lisaks tuleb kasvatamisel järgida mitmeid nõudeid ja eeskirju ning nendest kinnipidamist kontrollitakse rangelt.

Mahetootjad oskavad sellega arvestada ja püüavad ettenähtud nõudeid järgida. Mahekasvatuse põhimõtteid on hakanud järgima ka paljud hobikasvatajad, sest ka nemad soovivad tarbida ja realiseerida tervislikku toitu. Konkurents tiheneb.

Täismahus artiklit saab lugeda portaalist www.pikk.ee või ajakirja Maamajandus märtsinumbrist.