Põhja-Ameerika ja Kanada teadusuuringute põhjal koostatud ligi 160 allikal põhinevas ülevaates “Organic Farming for Health and Prosperity” võetakse kokku mahepõllumajanduse mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sageli jäetakse tähelepanuta, et mahepõllumajandus ei seisne ainult kemikaalide vältimises, siin on terve rida praktikaid, mida tavapõllumajanduses tihti või mitte kunagi ei rakendata ning mis annavad keskkonnale ja ühiskonnale positiivseid tulemusi.

Mahepõllumajanduse meetodid ja nende kasu keskkonnale:

• Õigesti planeeritud külvikord: parandatakse mulla kvaliteeti, surutakse alla umbrohtusid, takistatakse haiguste ja kahjurite levikut, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, mitmekesistatakse toodangut (võimalik eelis turustamisel).
• Sõnniku, komposti ja haljasväetiste kasutamine: parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, suunatakse toitained ringlusse, parandatakse saagikust.
• Kattekultuuride kasvatamine: parandatakse mulla kvaliteeti, vähendatakse erosiooni ja emissioone õhku, rikastatakse mulda süsiniku ja lämmastikuga, välditakse tolmamist (parem õhu kvaliteet), parandatakse saagikust.
• Sünteetiliste väetiste kasutamise vältimine: vähendatakse toitainete leostumist vette, parandatakse mulla kvaliteeti, rikastatakse mulda süsinikuga, paljudel juhtudel vähendatakse sooldumist, vähendatakse taastumatute loodusvarade ja energia kasutamist.
• Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise vältimine: suurendatakse elurikkust, parandatakse vee ja mulla kvaliteeti, välditakse tolmeldajate kahjustamist, vähendatakse kulusid keemilistele sisenditele.
• Vaheribade ja puhveralade rajamine: suurendatakse elurikkust, toetatakse kahjurite looduslikke vaenlasi, pakutakse looduslikele liikidele elupaiku, parandatakse vee kvaliteeti, vähendatakse erosiooni.

Mahepõllumajandus parandab mulla kvaliteeti: Pikaajalised katsed on kinnitanud mahemuldade suuremat süsinikusisaldust ning mikroobide aktiivsust. Üheksa USAs toimunud pikaajalise katse tulemustest selgub, et mahemuldade orgaanilise süsiniku sisaldus on võrreldes tavamuldadega 30% suurem ja orgaanilise lämmastiku sisaldus 40% suurem.

Mahepõllumajandus vähendab nitraatide leostumist: Hinnanguliselt ainult 50% tavaväetiste toitainetest omastatakse taimede poolt, 30–40% leostub vette ning ülejäänu emiteeritakse atmosfääri. Mahetootmises rikastatakse mulda orgaaniliste väetistega, mille toitained vabanevad aeglasemalt, seega jäävad kauemaks mulda. Michiganis läbiviidud 12-aastane uuring näitas, et mahemuldadest leostus aastas poole vähem nitraate kui tavamuldadest. Mahetootmises aitab kadusid vähendada kattekultuuride kasutamine, sõnniku ja komposti õige kasutamine. Valede võtete korral on aga ka mahetootmises võimalik ulatuslik leostumine.

Mahetootmine parandab vee kvaliteeti: Looduslike väetiste kasutamise tõttu püsivad toitained kauem mullas. Et sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata, ei satu nende jäägid vette ja sealt inimeseni. Ükski tavatootja, kes taimekaitsevahendeid kasutab, ei saa seda lubada.

Mahepõllumajandus parandab mulla veemahutavusvõimet: Paljud uuringud tõestavad, et mulla suurem orgaanilise aine sisaldus parandab mulla veemahutavusvõimet ning seega on taimede veerežiim stabiilsem, mahemuldadel kasvavad taimed panevad ka põuale paremini vastu. Eriti tähtis on see aladel, kus vett on liiga vähe ning toidupuudus kõige suurem. Näiteks on paljudes Aafrika riikides mahetootmisega saagikus isegi suurenenud.

Mahepõllumajandus toetab tolmeldajate, lindude ja kasulike putukate populatsioone:
Paljud uuringud näitavad, et mahepõllumajandusmaadel on looduslikke tolmeldajaid, linde ja kasulikke putukaid rohkem. See on ka loogiline, sest näiteks väga paljud ämblikuliigid on mõjutatud juba väga väikestest taimekaitsevahendite doosidest. Kahjurite looduslikke vaenlasi tõmmatakse ligi näiteks õitsvate taimedega vaheribade rajamise abil, mõnikord on selleks sobiv kasvatada taimi, mida ka turustada saab (nt maitsetaimed).

Mahepõllumajanduses seotakse süsinikku mulda ja vähendatakse kliimamuutusi ning kulutatakse vähem energiat: Orgaaniliste väetistega viiakse mulda olulises koguses süsinikku, mis parandab bilanssi atmosfääri mineva süsiniku osas. Uuringud näitavad, et mulda jääva süsiniku kogus on regulaarse mullaharimisega mahepõllumajanduses suurem isegi võrreldes minimeeritud mullaharimisega tavatootmisega. Tavatootmise emissioonidest ja energiatarbest on suurem osa pärit põllumajanduseks vajalike sisendite (väetised, kemikaalid) tootmisest. Näiteks Kanadas tehtud uuring näitas, et mahetaimekasvatussaaduste tootmine kulutab keskmiselt 39% energiast, mis kasutatakse sama toote saamiseks tavameetoditel. Ka rahvusvahelise kliimapaneeli eksperdid soovitavad kasvuhoonegaaside vähendamiseks taimekasvatuses vähendada sõltuvust agrokemikaalidest, kasvatada külvikorras liblikõielisi, mitmeaastasi taimi ja kattekultuure – kõike seda mahetootmises juba rakendatakse.

Mahetooted ei sisalda taimekaitsevahendite jääke: Et sünteetilisi kemikaale ei kasutata, on mahetoidust leitud märkimisväärselt vähem jääke. Seire näitab, et tavatoodete hulgas on pidevalt kasvamas selliste proovide hulk, kus esinevad korraga mitme pestitsiidi jäägid, samuti esineb piirmäära ületavaid proove.

Mahetootmine vähendab põllumeeste kokkupuudet taimekaitsevahenditega:
Lisaks sellele, mida sööme, peaks meid huvitama, kuidas on toit toodetud ja kuidas tootmisprotsessid inimeste tervist mõjutanud. Intensiivse tavapõllumajandusega piirkondades on leitud, et tõenäosus laste leukeemia jt haiguste esinemiseks on oluliselt suurem.

Mahetoidust on leitud enam tervisele kasulikke ühendeid: Mitmete maheviljade – nt tomatite, õunte, maasikate ja mustikate puhul on leitud kõrgemat mineraalainete ja fütotoitainete sisaldust võrreldes tavatoodanguga. Kuna mahelehmad saavad karjamaal kvaliteetset rohusööta, on mahepiimast leitud enam tervisele kasulikke ühendeid. Erinevusi on leitud ka maheliha puhul. Kui töödeldud toidust rääkida, siis mahetöötlemise nõuete tõttu on tooted ehedamad, sisaldades ainult mahepõllumajanduslikke koostisosi ning valdavalt looduslikke lisaaineid.

Loe lähemalt: files.ofrf.org/publications/health-prosperity-2012.pdf

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus

Ülevaate koostas
Sirli Pehme