Sündmused
Prantsusmaa keelustas alates 1. jaanuarist 2017 täielikult taimekaitsevahendite kasutamise avalikel haljasaladel. Keeld puudutab kõiki avalikke metsi, parke ja aedu, erandina on kohaliku omavalitsuse loal taimekaitsevahendi kasutamine siiski lubatud surnuaedades ja staadionitel. Eraaedades keelustatakse pestitsiidide kasutamine lõplikult 2019. aastast, kuid piirangud ostmisele kehtivad juba praegu.
Mitmes Prantsusmaa linnas (Lyon, Strasbourg) on avalikel haljasaladel pestitsiidide kasutamine keelatud juba 2008. aastast. Kogu riigis ei müüda aianduskeskustes eraisikutele glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid. Eelmisel aastal otsustati, et alates 2018. aasta septembrist keelustatakse mesilaste massilise hukkumisega seostatud neonikotinoide sisaldavad putukatõrjevahendite müük ja kasutus. Nagu kõikjal Euroopa Liidus, kehtib ka Prantsusmaal nõue, et glüfosaati sisaldavad taimekaitsevahendid ei tohi enam kaaskoostisainena sisaldada lisaainet polüetoksüleeritud rasvamiin, mis on Euroopa Toiduohutusameti hinnangul märkimisväärselt toksiline ja potentsiaalselt kahjulik inimese tervisele.
Taimekaitsevahendite teema on Prantsusmaal olnud teravdatud tähelepanu all juba pikka aega. Tuntud veinimaa kuvandile ei mõjunud kindlasti hästi 2013. aastal läbiviidud uuringu tulemused, millest selgus, et 300 uuritud veinist vaid 10% ei sisaldanud mingite kemikaalide jääke, kõige rohkem esines fungitsiidide jääke.
Taimekaitsevahendite kasutamine on tihedalt seotud ka GMOdega. GMOd nõuavad resistentseks muutunud umbrohtude ja kahjurite tõrjeks järjest rohkem ja erinevaid kemikaale, mis mulla ja vee kaudu jõuavad lõpuks inimeseni. Neid ja muid GMOdega seotud riske arvestades oli Prantsusmaa ka üks neist 19 ELi liikmesriigist, mis – erinevalt Eestist – ei andnud 2015. aastal luba 8 GM-maisiliini kasvatamiseks oma territooriumil (nn opt-out).
Glüfosaat on maailmas enimmüüdud taimekaitsevahendi toimeaine
Glüfosaadi kasutamine on maailmas pidevalt kasvanud. Mõnel pool on see kasv olnud eriti järsk, näiteks Inglismaal on viimase 20 aasta jooksul glüfosaadi kasutus kasvanud 5 korda. 2013. aastal pritsiti glüfosaadiga ligikaudu 30% Suurbritannia teraviljapõldudest. Glüfosaati kasutatakse laialdaselt ka sealsetes parkides ja teistes avalikes kohtades. Suurbritannias läbiviidud toiduohutuse uuringud on näidanud, et glüfosaadijääke on leitud ligi 2/3 täisteraleivast ja -saiast võetud proovidest, tõsi, peamiselt alla ametlike lubatud piirnormide. Samuti näitas hiljutine uuring, et seitsmel inimesel kümnest leiti uriinis glüfosaadi jälgi.
Äsjaavaldatud teadusuuringus leiti seos glüfosaadijääkide ja mittealkohoolse rasvmaksa (steatohepatiidi) tekke vahel. Londoni King`s Kolledžis tehtud uuringus tuvastati, et rottide toidus üliväikestes kogustes (4 ng glüfosaati 1 kg kehakaalu kohta päevas) – ELi reeglitega toidus lubatud piirmäärast tuhandeid kordi madalamas kontsentratsioonis – leiduvad glüfosaadijäägid põhjustasid rasvmaksa teket, mille sümptomiteks võivad inimesel muuhulgas olla väsimus, nõrkus, kaalulangus, isutus, iiveldus, kõhuvalu, naha ja silmade kollasus ning meeltesegadus.
2015. aastal pälvis väga suurt tähelepanu Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juures tegutseva rahvusvahelise vähiuuringute agentuuri (IARC) hinnang, mis klassifitseeris glüfosaadi „inimesele tõenäoliselt kantserogeenseks (vähkitekitavaks)“. Hinnang põhines ligi 1000 glüfosaate käsitleva uuringu tulemustel, muuhulgas ka neil töödel, kus uuriti glüfosaatide mõju nendega töö kaudu kokku puutuvatele inimestele nagu seda on põllumajandustootjad.
Vaatamata ägedatele aruteludele ja vastuseisule üle Euroopa otsustas Euroopa Komisjoni taimede, loomade ja sööda alaline komitee 2016. a juunis glüfosaadi praegust kasutusluba pikendada 18 kuu võrra. Enne järgmist otsuse tegemist peab Euroopa Kemikaaliamet andma oma hinnangu.
Ka Eesti keskkonnaorganisatsioonid ja -aktivistid tegid eelmise aasta juunis avaliku pöördumise Riigikogu maaelukomisjonile glüfosaadi keelamiseks, kus märgiti, et glüfosaadi jäägid keskkonnas ja toidus kahjustavad kõike elavat. Samuti toodi välja oluline aspekt, et erinevad umbrohutõrjevahendid on tegelikult kemikaalide kokteilid, mille toksilisust ja kahjulikkust ei määrata, ning lisatud abiained (nt POEA) või glüfosaadi laguproduktid (AMPA) võivad olla isegi mürgisemad kui glüfosaat ise.
Taimekaitsevahendite kasutamine suureneb pidevalt ka Eestis. Statistikaameti andmetel kasvas aastatel 2011–2015 herbitsiidide (levinuim toimeaine glüfosaat) kasutus kolmandiku võrra ning fungitsiidide ja bakteritsiidide kasutus lausa üle kahe korra. 2015. aasta Eesti riikliku taimekaitsevahendite jääkide kontrollprogrammi raames leiti pestitsiidijääke 55%-st tavatoidust võetud proovidest, neist veerandis küll alla määramispiiri ehk kvantitatiivset jäägi kogust ei olnud võimalik määrata.
Vaatamata paljude keskkonnaorganisatsioonide, aktivistide jt tegevusele ei ole glüfosaat Euroopa Liidus siiski veel keelustatud, küll aga on piiratud selle kasutamist ja arutelud kindlasti jätkuvad.
Allikad:
https://www.soilassociation.org/our-campaigns/not-in-our-bread
https://www.soilassociation.org/blogs/2017/january/glyphosate-weedkiller-causes-liver-disease
http://www.nature.com/articles/srep39328
http://www.naturalblaze.com/2017/01/france-bans-pesticides.html.
https://www.iarc.fr/en/media-centre/iarcnews/pdf/Q&A_Glyphosate.pdf.
http://detoxproject.org/1275-2/
http://www.naturalnews.com/047849_GMOs_environmental_destruction_chemical_agriculture.html.
http://www.soilassociation.org/news/newsstory/articleid/8115/soil-association-calls-for-ban-on-glyphosate-the-world-s-most-widely-sold-weedkiller
https://www.agri.ee/et/uudised/eesti-toetab-glufosaadi-kasutusloa-tahtaja-luhendamist
https://www.riigikogu.ee/download/57d63118-b05d-4b27-ba3f-cf53aef3004e
http://www.vet.agri.ee/static/files/1723.EIMKK%202015-2018%202015.%20a%20aruanne.pdf
Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus