Uue ÜRO raporti „Agro-ecology and the right to food" kohaselt võiksid talunikud arengumaades kümne aastaga kahekordistada toidutootmise mahud. Selleks on vaja sünteetiliste väetiste ja pestitsiidide kasutamise asemel liikuda edasi ökoloogilise põllumajanduse suunas.

„Põllumajandus on ristteel," ütleb ÜRO toiduõiguste erisaadiku Olivier de Schutter'i uuring, mis käsitleb võimalusi vähendamaks rekordiliselt kõrgeid toiduhindasid ja industriaalpõllumajanduse mudeli sõltuvust kallist naftast.

Siiani on 57 riigis teostatud projektid näidanud keskmiselt 80%-list saagikuse kasvu. Selleks kasutati erinevaid mahepõllumajanduslikke võtteid, nt mullaviljakuse suurendamiseks ja kahjurite kaitseks. Projektid 20 Aafrika riigis kahekordistasid saagikust 3-10 aasta jooksul. Neid näiteid võiks laialdaselt kasutada ka mujal.

 „Ökoloogiline põllumajandus võib oluliselt suurendada tootlikkust ja pikaajalises perspektiivis olla efektiivsem tavapõllumajandusest," ütles De Schutter. Ta kirjeldades selliseid meetodeid nagu komposti kasutamine või kohvipuu istandustes kõrgete-laialehiste puude istutamine. Putukaid püüdvad taimed Keenias ja umbrohte söövad pardid Bangladeshi riisiväljadel on mõned näited soovitustest toitmaks 7 miljardit inimest, aastal 2050 juba 9 miljardit inimest.

Samuti arvatakse, et agroökoloogia võib muuta tootmise vastupidavamaks muutlikele kliimatingimustele, sh üleujutused ja põuad. Merevee taseme tõus on juba mõningatel rannikuäärsetel aladel muutnud magevee soolaseks ja seda ei saa enam kastmiseks kasutada.

Agroökoloogia meetodite kasutamisega kaasnevad kasud oleksid suurimad regioonides, kus põllumajandusse on panustatud liiga vähe, nt Saharast lõunasse jäävad piirkonnad. Tuhanded Keenia talunikud on heaks näiteks agroökoloogia meetodite kasutamisest Aafrikas. Nad istutasid teraviljapõldude lähedusse putukaid tõrjuva pöörleva lülikauna (ladina keeles Desmodium gryans) või lülikauna perekonda kuuluva Desmodium triflorui, mida kasutakse loomasöödaks, et hoida eemal kahjurputukad ja külvasid kleepuvat vaiku eritavat purpur-hiirhirssi ehk elevandirohtu (ladina keeles Pennisetum purpureum), et püüda lõksu kahjureid. Samuti on mitmeid paljulubavaid kogemusi Ladina-Ameerikas ja Aasias.

Uuring rõhutas samuti vajadust põhjalikumale uurimistööle, koolitustele ja kohalike teadmise kasutamisele. Nt on riisikasvatajate koolitused Indoneesias, Vietnamis ja Bangladeshis vähendanud putukatõrjevahendite kasutamist 35-92%.

De Schutter soovitab globaalse toidutootmise mitmekesistamist ja sõltuvuse vähendamist riisi, nisu ja maisi tootmisest. Arenenud riikidel on siiski keeruline kiirelt minna üle agroökoloogiliste võtete kasutamisele, sest nad on nö „sõltuvuses" industriaalsest, nafta-põhisest põllumajanduse mudelist - kuid globaalses mõttes on liikumine agroökoloogia suunas vajalik. Näiteks võib tuua Kuuba, kus 1991.a pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist katkes odava pestitsiidi ja väetise tarnimine. Pärast seda, kui talunikud rakendasid keskkonnasõbralikke meetodeid, on saagikus tõusnud.

Raport "Agro-ecology and the right to food" on kättesaadav:
http://www2.ohchr.org/english/issues/food/docs/A-HRC-16-49.pdf

Allikas: http://www.guardian.co.uk/environment/2011/mar/08/eco-farming-double-food-output?CMP=twt_fd