Aive Sarjas

Taani mahelihaettevõte soovib oma siinselt partnerilt Märjamaa Lihatööstuselt hakata ostma lisaks veise- ja lambalihale ka mahedat sealiha.

Märjamaa Lihatööstuse juhataja Olavi Libliku sõnul on nad 2009. aastal alanud koostöö raames Hanegal ASiga saatnud Hamleti kodumaale ühe tonni mahedat lamba- ja kuus tonni veiseliha kuus.

Edaspidi on plaanis hakata eksportima ka sealiha. Et see teoks saaks, tuleb nii seakasvatajatel kui lihatööstusel teha vajalikud investeeringud.

Mahedat sealiha poest ei saa

Hiljuti Eestit väisanud Hanegal ASi delegatsioon käis vaatamas farme, kus kasvatatakse maheloomi, kes lõpuks tõenäoliselt Taani jõuavad. “Meie jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja liha kvaliteet. Seetõttu otsustasimegi Eesti mahetootjaid ise külastada,” ütlesid taanlastest eksperdid Fie Graugaard ja Ulrich Kern-Hansen. Farmides nähtuga jäid nad rahule.

Siinse maheseakasvatuse järjele aitamiseks plaanivad Hanegal ASi vahendusel abikäe ulatada ka Taani nõustajad. Kasu saaksid sellest kohalikudki mahelihasõbrad.

Märjamaa Lihatööstus on Eestis üks väheseid ettevõtteid, mis pakub turule mahelihatooteid. Kohapeal realiseeritavad maheda lamba- ja veiseliha kogused on Taani saadetavatest umbes poole väiksemad, mahedat sealiha ei saa aga siinsetest kauplusest üldse osta.

“Sealiha osas teeme koostööd Atria Valga lihatööstusega. Hakkame neilt mahesigade tapmise teenust ostma. Varsti peaks paberid korda saama,” annab Liblik maheda sealiha huvilistele lootust. Märjamaa lihatööstusel endal sigade tapmise võimalus hetkel puudub.

Praegu ostavad kohalikud maheliha vähe, sest toodete hind on küllalt kõrge. See tuleneb eelkõige loomade kasvatamisele tehtud kuludest. Maheliha töötlemise protsess Märjamaal tavalise liha omast kallim ei ole. Küll tuleb neis tapamajades, kus töödeldakse ka tavalist liha, maheliha tegemine ette võtta eraldi päeval. Hinda lisab seegi, et sageli tuleb loomad tapale vedada kauge maa tagant.

Olavi Libliku sõnul on Märja­maa Lihatööstuse kohaliku müügi rahaline maht tänavu, võrreldes eelmise aastaga, küll samaks jäänud, kuid kogused on siiski veidi suurenenud — seda just odavamate toodete, näiteks hakkliha arvelt.

Loe edasi: Maaleht, 18.07.2011