Mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega alustajatele on abiks buklett Mahepõllumajanduse algõpe tootjale (2011. a, 32 lk) mis annab lühiülevaate mahepõllumajanduse olulisematest reeglistest ja põhimõtetest.

Käsiraamatu Mahepõllumajanduse alused parandatud ja täiendatud trükk (2008. a 174 lk) sisaldab peatükke:

1. Mis on mahepõllumajandus
2. Mahepõllumajandus maailmas ja Eestis
3. Kont rollsüst eem ja märgistus
4. Ülemin ek mahepõllumajandusele
5. Elav muld
6. Taim etoitained ja väetamine
7. Külvikord
8. Loodushoidlik taimekaitse
9. Põllu- ja aiakultuuride kasvatamine
10. Loomakasvatus
11. Looduslik mitmekesisus
12. Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) – tõsine oht mahepõllumajandusele

Trükises Aktuaalset mahepõllumajanduses 2008 kajastatakse mõningaid aktuaalseid mahepõllumajanduse küsimusi ja antakse ülevaade piimatootmisega seotud uuringutest.

Taimetoodangu Inspektsiooni mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts toob välja problemaatilisemad nõuded ja kitsaskohad mahetootmises.

Airi Külvet kirjeldab meil kasvatatavaid lihaveisetõuge ja annab soovitusi lihaveisekasvatusega alustamiseks.

Eesti Maaülikooli teadlased Ragnar Leming, Zarina Skvortsova ja Merike Henno tutvustavad kahte uuringut, üks neist puudutab mahepiima kvaliteeti, teises uuriti piimakarja söötade kvaliteeti ja ratsioone. 

Teistsugusest lähenemisest mullaharimisele annab Saksamaa kogemuse põhjal ülevaate Margo Mansberg.

Trükis "Mahepõllumajandussaadustele lisaväärtuse andmine,kvaliteet ja turustamine" (2010. a, 28 lk) annab ülevaate värskete marjade, puu- ja köögiviljade ning kartuli kvaliteedinõuetest, kirjeldab mahepõllumajanduslikult toodetud aiasaaduste ja kartuli kvaliteeti mõjutavaid tegureid, teeb sissejuhatuse marjade, puu- ja köögiviljade töötlemisse ning turustamisse.

Trükis Mahe teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (2011. a, 32 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku teraviljaja õlikultuuride kasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade maheviljeluse põhimõtetest ja peamistest nõuetest ning kirjeldatakse levinumate kultuuride kasvatust lähemalt.

Trükis Mahepõllumajaduslik lihaveisekasvatus (2011. a, 28 lk) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelihaveisekasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade lihaveisetõugudest ning mahelihaveisekasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus (2011. a, 28 lk) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepiimakarjakasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahepiimakarjakasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik linnukasvatus (2011. a, 28 lk)on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelinnukasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahelinnukasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik lamba- ja kitsekasvatus (2010. a, 16 lk) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku lamba- või kitsekasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku lamba- ja kitsekasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik kartulikasvatus (2010. a, 20 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku kartulikasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku kartulikasvatuse tenoloogiast, seemnekartuli kasvatamisest ja kartuli säilitamisest.

Väljaanne Mahepõllumajanduslik seemnekasvatus (2010. a, 12 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku seemnekasvatusega või juba tegelevad sellega. Antakse ülevaade sertifitseeritud seemne tootmise ja turustamise üldistest nõuetest, sordi omaniku õigustest ja kohustustest, kaitsealuse sordi seemne oma tarbeks kasutamisest ning mahepõllumajandusliku seemnekasvatuse põhimõtetest.

Väljaanne Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (2010. a, 20 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku köögiviljakasvatusega või juba tegelevad sellega. Antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku köögviljakasvatuse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas, lillkapsas ja spargelkapsas, porgand, söögipeet, kurk avamaal, sibul, küüslauk.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (2007. a, 16 lk) annab ülevaate olulisematest mahereeglitest maheköögiviljakasvatuse tehnoloogiast.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus (2007. a, 16 lk) annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast.

Väljaanne Mahepõllumajanduslik puuvilja- ja marjakasvatus (2010. a, 20 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuvilja- ja marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku aianduse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: õun, sõstrad, maasikas, vaarikas.

Trükis Mahemesindus (2007. a, 16 lk) annab ülevaate olulisematest mahemesinduse reeglitest ja põhimõtetest.

Trükis Teravilja kasvatamine laia reavahega (2010. a, 20 lk) annab ülevaate teravilja kasvatamisest laia reavahega Saksamaa kogemuse põhjal.

Voldik annab lühiülevaate Eestis 2008. aastal tehtud mahepõllumajanduse teadusuuringutest.

• Mahepõllumajanduse teadusuuringud Eestis 2008

Mesikas on parim haljasväetiskultuur mittehappelistel muldadel ning kurnatud, tihenenud ja huumusvaeste muldade parandamisel.
 
Tänu sügavale tungivale juuresüsteemile on mesikas vastupidav põuale, võimeline võtma sügavamalt mullast toitaineid ja rikastama nendega künnikihti. Mesika kasvatamisjärgselt liigub vesi mullas paremini ja põllul väheneb loikude tekkimise oht ning muld muutub sõmeramaks ja kergemini haritavamaks.
 
Üheaastase kultuurina kasvab mesikas umbes 1 m pikkuseks. Külv tuleb teha esimesel võimalusel, viies seemned ca 2cm sügavusele mulda. Parem tulemus saadakse kasvatamisel kaheaastase kultuurina. Sel juhul võib mesika külvata pärast teravilja tärkamist, vastasel juhul on oht, et mesikas kasvab viljast suuremaks. Teisel kasvuaastal kasvab taim 1,5-2,5 m pikkuseks, lämmatades hästi umbrohud, sealhulgas orasheina.
Mesikas on hea eelvili taliviljadele. Vältimaks probleeme sissekündmisel, tuleks kaheaastane kultuur peenestada ja jälgida, et see ei oleks enne peenestamist valminud. Samuti peab tähelepanu pöörama mesilastele.  
Järgmisel aastal külvatava kultuuri korral tuleks lämmastikukadude vähendamiseks mesikamass sisse künda hilissügisel või isegi kevadel.
 
Mesika külvisenorm on eriti heade tingimuste korral 10-12 kg ja keskmistes oludes 15-18 kg sertifitseeritud seemet hektarile. Põldudel, kus pole varem kasvatatud mesikat või lutserni, on soovitatav mesika külvil seeme eelnevalt segada bakterkultuuri sisaldava turbaga.
 
Loe edasi: http://www.soov.ee/vaata.seam?id=2010093&cid=193325