Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale 2023 (124 lk). Mahetootmise nõuded põhinevad paljudel õigusaktidel, mis on ettevõtjatele keerulised lugeda ja jälgida. Väljaanne koondab õigusaktidega sätestatud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse (sh mesinduse) põhimõtted ja kontrollitavad nõuded ning annab nõuete kohta selgitusi ja kirjeldab nende täitmise järelevalvet. 
Väljaanne on mõeldud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse ning mesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Nõuded ja nende selgitused on kajastatud seisuga 1. jaanuar 2024.
Väljaandja: Mahepõllumajanduse Koostöökogu ja Eesti Mahepõllumajanduse SA

Sisukord:

1. Sissejuhatus
2. Mahepõllumajanduse eesmärgid ja põhimõtted
3. Mahepõllumajandust reguleerivad olulisemad õigusaktid
4. Mahepõllumajandusega alustamine
    4.1 Tunnustamise taotlemine
    4.2 Tunnustamise taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid
    4.3 Riigilõiv
    4.4 Esmane kontroll ja tunnustamise otsuse tegemine
    4.5 Mahepõllumajanduse register ja sertifikaat
    4.6 Üleminekuaeg
5. Mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamine
    5.1 Jätkamise teavitusele lisatavad andmed ja dokumendid
    5.2 Mahetoodangu andmete esitamine
    5.3 Iga-aastane järelevalve
6. PTA nõusolekut ja teavitamist vajavad tegevused kõigis tootmisvaldkondades
    6.1 Nõusolekut vajavad tegevused
    6.2 Teavitamist vajavad tegevused
7. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuded
    7.1 Üldised nõuded
    7.2 Taimne paljundusmaterjal
    7.3 Eristatavus taimekasvatuses
    7.4 Väetamine
    7.5 Taimekaitse
    7.6 Kasvuhooned
    7.7 Seenekasvatus
    7.8 Taimede või seente korjamine mitteharitavatelt aladelt
    7.9 Arvestuse pidamine
    7.10 Turustamine
8. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded
    8.1 Tava- ja maheloomakasvatuse eristatavus
    8.2 Pidamistingimused – veised, hobused, lambad, kitsed
    8.3 Pidamistingimused – sead
    8.4 Pidamistingimused – kodulinnud
    8.5 Pidamistingimused – küülikud
    8.6 Pidamistingimused – hirved
    8.7 Loomade liikumise arvestus ja loomade toomine ettevõttesse
    8.8 Söödad ja söötmine
    8.9 Haiguste ennetamine ja ravi
    8.10 Veterinaarsed toimingud ja loomakasvatusvõtted
    8.11 Turustamine
9. Mahepõllumajandusliku mesinduse nõuded
    9.1 Mesilagruppide ja korjeala asukoht
    9.2 Mesilaste pidamisviis
    9.3 Mesilasperede andmed, arvestuse pidamine
    9.4 Mesindussaaduste ladustamine ja esmatöötlemine
    9.5 Ettevõttesse toodud mittemahe mesilasemad ja -sülemid
    9.6 Mesilasperede söötmine
    9.7 Mesilaste heaolu
    9.8 Haiguste ennetamine
    9.9 Veterinaarravi
    9.10 Tarude märgistus ja kasutatavad materjalid
    9.11 Mesilasvaha
    9.12 Mesindussaaduste vedu ja märgistamine veol
10. Ennetus- ja ettevaatusmeetmed ning saastumise kahtlus kõigis tootmisvaldkondades
11. Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud tooted ja ained
    11.1 Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud taimekaitsevahendites sisalduvad toimeained – I LISA
    11.2 Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained – II lisa
    11.3 Söödana või sööda tootmisel kasutada lubatud tooted ja ained – III LISA
    11.4 Lubatud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid – IV LISA
Kontaktid

Trükises Mahetoit: loomulik, kasulik ja keskkonnasõbralik (28 lk, 2023) antakse ülevaade mahetootmise põhimõtetest, mahetoidu märgistamisest, mahepuuvilja, -köögivilja, -teravilja, -piima, -muna ja –liha kvaliteediuuringutest, kahjulikest ühenditest toidus (pestitsiidid, nitraadid, mükotoksiinid ja raskmetallid) ja mahetoidu kasust tervisele. Lisaks selgitatakse GMOde mittekasutamise põhjuseid ning tutvustatakse mahetootmise ja keskkonna seoseid. 

Väljaandja: Eesti Maaülikooli Mahekeskus ja Mahepõllumajanduse Koostöökogu

Voldik Mahepõllumajandus hoiab keskkonda (2023) annab ülevaate mahepõllumajanduse panusest keskkonnahoidu järgmistel teemadel: elurikkus, muld, vesi ja kliima.

Karjatamine mulla tervise, ökosüsteemi funktsioonide ja ökosüsteemi teenuste taastamiseks

Ülevaateartikkel rohukasvu kiirusest lähtuva paindliku portsjonkarjatamise eelistest.

Mahepõllumajandusest saadav kasu põllumuldadele

FOAMi koostatud ülevaateartikkel mahepõllumajandusest saadava kasu kohta põllumuldadele.

Kogumik Põllumajandus ja keskkond (101 lk, 2023) ilmus konverentsi „Põllumajandus ja keskkond 2023“ raames. Kogumikus on artiklid vee, mulla, maakasutuse, taimekasvatuse ja elurikkuse teemadel. Väljaandja: Eesti Maaülikool, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus.

Pindala- ja loomatoetused 2023–2027 maheloomakasvatajale, I osa

Teabeleht (10 lk, 2023) annab ülevaate loomakasvatusega seotud toetustest, mida maheloomakasvatajad taotleda saavad. Teabelehe I osas leiab järgmiste toetuste lühiülevaate:
• Piimalehma kasvatamise otsetoetus (PTK)
• Ammlehma kasvatamise otsetoetus (ATK)
• Ute ja kitse kasvatamise otsetoetus (UTK)
• Põhisissetulekutoetus (PST)
• Ümberjaotav toetus (ÜJT)
• Noore põllumajandustootja pindalapõhine toetus (NPT)
• Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus (MAHE)
• Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (MAHEL)

Pindala- ja loomatoetused 2023–2027 maheloomakasvatajale, II osa

Teabeleht (10 lk, 2023) annab ülevaate loomakasvatusega seotud toetustest, mida maheloomakasvatajad taotleda saavad. Teabelehe II osas leiab järgmiste toetuste lühiülevaate:

• pärandniitude hooldamise toetus (NIIT);
• väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetus (VPR) – rakendub 2024. a;
• ohustatud tõugu looma pidamise toetus
• mesilaspere toetus (TARU).

Mahepõllumajanduse Koostöökogu koostas PTA poolt saadetud ennetus- ja ettevaatusabinõude plaanide põhjal eeltäidetud vormid võimalike meetmete loendiga looma- ja taimekasvatuse ning mesinduse jaoks. Mesinduse plaani puhul tehti koostööd MTÜga Eesti Mahemesinikud.

Koostatud failides on toodud erinevad võimalikud riskid ja meetmed nende maandamiseks. Kui soovite neid faile kasutada, siis KUSTUTAGE kõik laused, mis teie ettevõtte kohta ei kehti ning VAJADUSEL LISAGE oma ettevõtet puudutavad riskid ja/või meetmed.

Eeltäidetud vormid võimalike meetmete loendiga:

• TAIMEKASVATUS (PÕLLUKULTUURID, KARTUL, KÖÖGIVILI)
• LOOMAKASVATUS JA ROHUSÖÖDA TOOTMINE
• MESINDUS

Tingimuslikkus 2023 (52 lk). Tingimuslikkuse süsteem koosneb maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuetest (HPK) ja kohustuslikest majandamisnõuetest (KM).

Väljaandja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Maaeluministeeriumiga

Materjal Haljasväetis - mullaviljakuse parandaja (2023, 37 lk) on mõeldud mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevatele põllumajandustootjatele. Trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.

Infoleht nr 1 Mahemesindus. Kutsumata külalised mahemesilas. Kuidas nendega toime tulla? (2022) tutvustab võimalusi, kuidas mesilat ohustavate ja aegajalt seal toimetavate külalistega võimalikult edukalt toime tulla. 

Infoleht nr 2 Kutsumata külalised mahemesilas. Varroos (2023) tutvustab mesilaste varroalesta seiret ja varroa lesta erinevaid tõrjestrateegiad ning võimalusi: biotehnilised meetodid, mesindustehnilised e biotehnilised võimalused, Beevital HiveClean, tõrje tümooliga ja orgaaniliste hapetega. 

Teabelehes Mahetoidu eelised ja mõju tervisele teadusiuuringute tulemusi taimsete ja loomsete mahesaaduste kvaliteedi ja tervisemõjude kohta. 

Tõlkematerjal Mahepõllumajandus ja selle kasu kliimale ja elurikkusele (IFOAM Organics Europe, 2022, 21 lk) annab ülevaate mahepõllumajanduse eelistest ja võimalikest lahendustest toidutootmise kliimamõju vähendamiseks, säästva tootmise toetamiseks muutuvas kliimas ning elurikkuse edendamiseks põllu, põllumajandusettevõtte ja maastiku tasandil.

Mahepõllumajanduse nõuete muudatused põllumajandustootjale alates 1.01.2022
Teabelehes on lühidalt toodud uue määruse taime- ja loomakasvatust puudutavad muudatused.

Söödaarvestus maheloomakasvatuses. Maheloomade andmebaas. Maheloomakasvatajale mõeldud infomaterjal söödaarvestuse tabeli ja maheloomade andmebaasi kohta. 

Mahepõllumajanduse mõju elurikkusele on väljavõte IFOAM Organics Europe väljaandest Organic Farming and Biodiversity. Policy options

Taastav põllumajandus ja mulla süsinik - ülevaade taastava põllumajanduse põhimõtetest. Rodale Instituudi väljaande "Regenerative agriculture and the soil carbon solution" väljavõtte tõlge eesti keelde.

Nõuetele vastavus ja rohestamine 2021

Infomaterjal Mahepõllumajanduslik linnukasvatus (24 lk, 2020) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelinnukasvatusega või juba tegelevad sellega. Antakse lühike ülevaade mahelinnukasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest, lähemalt käsitletakse kanakasvatust.

Trükis Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus (36 lk, 2020) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelihaveisekasvatusega või juba tegelevad sellega.  Antakse lühike ülevaade mahelihaveisekasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest ning enam levinud lihaveisetõugudest.

Trükis Mahepõllumajanduslik lambakasvatus (2020, 28 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelambakasvatusega või juba tegelevad sellega. Antakse lühike ülevaade lambatõugudest ning mahelambakasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest

 Teabematerjal Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale 2018 (76 lk, 2018) on mõeldud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sh vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. 

Alates 2022. a kehtib mahepõllumajanduses uus EL reeglistik. Valdavas osas on taime- ja loomakasvatuse nõuded jäänud samaks. Muudatused on toodud teablelehes, mille leiab siit.

Nõuetele vastavus ja rohestamine 2020

Trükis Mahepõllumajanduslik marjakasvatus (2019. a, 28 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku marjakasvatuse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: maasikas, vaarikas, sõstrad, karusmarjad, astelpaju, mustikas.

Trükis Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus (2019. a, 28 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuviljakasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku puuviljakasvatuse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: õun, pirn, ploom, magus- ja hapukirss.

Neljas mahetootjatele suunatud eelretsenseeritud artiklite kogumikus "Teaduselt mahepõllumajandusele 2019" tutvustatakse aastatel 2017-2019 Eestis läbi viidud mahepõllumajandusealaste uuringute tulemusi. 

Kogumikus on 26 eestikeelset lühiartiklit. 

Kogumiku andis välja Eesti Maaülikooli Mahekeskus, toetab Euroopa Liit.

Nõuetele vastavus ja rohestamine 2019

Teabematerjal "Mahemesindus" (24 lk, 2018) on mõeldud mahemesindusega alustada soovijatele ja sellega tegelejatele.

Teabematerjal "Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus" (33 lk, 2018) on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele ja sellega tegelejatele.

Trükis on täiendatud variant 2012. a väljaandest „Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus“.

Teabematerjal Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (28 lk, 2018) on mõeldud väikestel pindadel mahepõllumajandusliku köögiviljakasvatusega alustajatele ja sellega tegelejatele.

Väljaanne on täiendatud variant 2012. a väljaandest „Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus“.

Trükises Abiks väiketootjale. Elurikkuse suurendamine ja loodushoidlik taimekaitse (32 lk, 2018)  tutvustatakse elurikkuse suurendamise võimalusi ja meetodeid ning loodushoidliku taimekaitse põhimõtteid ja vahendeid. Trükis on mõeldud mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevatele põllumajandustootjatele.

Teabematerjal "Mahepõllumajanduslik kartulikasvatus" (20 lk, 2018) on mõeldud mahepõllumajandusliku kartulikasvatusega alustajatele ja sellega tegelejatele.

Materjal on täiendatud variant 2010. a väljaandest „Mahepõllumajanduslik kartulikasvatus“.

Trükis "Haljasväetis - mullaviljakuse parandaja" (2018, 28 lk) on mõeldud mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevatele põllumajandustootjatele. Trükises antakse ülevaade haljasväetiseks sobivatest taimeliikidest ja nende segudest ning kasutusvõimalustest.

Biosüsi ja mükoriisa 
Teadlased ja põllumajandustootjad tunnistavad üha enam mükoriisa tähtsust mulla tervise, tootlikkuse ja isegi kasvuhoonegaaside vastu võitlemise osas. Teine tehnoloogia, mis on võimeline nende probleemide puhul avitama, on biosöe kasutamine põllumajanduses.

Iidne tarkus uude aega – kuidas mõista mikroobide jõudu 
Nüüdsel ajal lõikab põllumajandus kasu endosümbioosi ideest, millest lähtuvalt ei olegi eluvormide vaheline peamine suhtlusviis üksnes konkurents. Koostöö ja kohanemine on samuti tähtsad ja aitavad edasi viia ökoloogilisi protsesse, mis toetavad elu sellisena, nagu meie seda teame.

Kuidas toetada toitainete kättesaadavuse abil taimede tervist 
Me kipume arvama, et taimed fotosünteesivad vaid oma ainevahetuse tarbeks, kuid tegelikult kasutavad taimed suure osa oma energiast mulla elustiku toitmiseks.

Millised on mulla orgaanilise aine 20% võrra suurenemise eelised?
Põllumajandusliku mulla orgaanilise aine sisalduse suurendamine keskmiselt viiendiku võrra 20 aasta jooksul parandaks oluliselt mulla tervist. See toob pikemas perspektiivis kaasa viljakamad mullad ja annab lisaks sellele ka palju muid eeliseid.

Kuiva allapanu säilitamine linnukasvatuses - mahesüsteemide väljakutsed
Väiksematel kliimaseadmeteta kanalatel on raskusi temperatuuri ja niiskuse reguleerimisega, mistõttu on raskem säilitada allapanu kvaliteeti. Vabapidamisel mahepõllumajanduslike kodulindude puhul võib lindude jalgade kantud niiskus põhjustada pidevat niiskuse lisandumist kanalasse.

Põldheina valk võib osaliselt asendada broilerite traditsioonilise söödavalgu
Aarhusi Ülikooli uue uuringu kohaselt võib põldheina (kõrreliste ja ristiku segu) bioloogilisel töötlemisel toodetud valk asendada vähemalt 13% tavapärasest mahepõllumajanduslikult kasvatatavate broilerite söödavalgust, ilma et see ohustaks tootmistulemusi.

Kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele 2017" annab ülevaate Eestis tehtavast mahepõllumajanduslikust uurimustööst aastatel 2014-2017. Trükises on 29 eestikeelset lühiartiklit, mis tutvustavad teadusuuringute tulemusi.

Kogumik anti välja konverentsi "Mahepõllumajandus ja keskkond" raames.

Kogumiku väljaandja on Eesti Maaülikooli Mahekeskus.

Väljaandes "Mahepõllumajanduslik seemnekasvatus" selgitatakse seemnekasvatuse nõudeid ja antakse soovitusi mahepõllumajanduslikuks seemnekasvatuseks peamiste kultuurigruppide kaupa. See on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku seemnekasvatusega või juba tegelevad sellega. 

Materjal on välja antud MAK 2014–2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas”
raames, toetab Euroopa Liit. 

Väljaandes „Mahepõllumajandusse sobivate marja- ja puuviljade sordikataloog“ on koondatud puuvilja- ja marjakultuuride sordid, mida on katsetatud ja uuritud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonides. Kõik tutvustatavad sordid sobivad kasvatamiseks maheviljeluses.

Teabematerjal on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marja- ja puuviljakasvatusega või juba tegelevad sellega.

Materjal on välja antud MAK 2014–2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm mahepõllumajanduse tegevusvaldkonnas” raames, toetab Euroopa Liit. 

Vihmaussid - viljaka mulla loojad

Antakse ülevaade vihmausside tähtsusest ja soovitusi nende soodustamiseks põllumajanduses.

Trükis Mahepõllumajanduslik lihaveisekasvatus (2016. a, 28 lk) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelihaveisekasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade lihaveisetõugudest ning mahelihaveisekasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik piimakarjakasvatus (2016. a, 28 lk) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepiimakarjakasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahepiimakarjakasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Põldohaka edukas tõrje mahepõllumajanduses

Tutvustatakse põldohaka levikut ja selle tõrjevõtteid mahepõllumajanduses.

Trükis Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus (2016. a, 32 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku teraviljaja õlikultuuride kasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade maheviljeluse põhimõtetest ja peamistest nõuetest ning kirjeldatakse levinumate kultuuride kasvatust lähemalt.

Trükis Mahepõllumajanduslik marjakasvatus (2016. a, 36 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse ülevaade mahemarjaistandiku
(maasikas, sõstrad, karusmari, vaarikas,astelpaju ja kultuurmustikas) maa-ala valiku ja selle ettevalmistamise põhimõtetest, istandiku rajamisest ja hooldamisest, saagi koristusest ja säilitamisest, maheviljelusse sobivatest sortidest ning neid kahjustavatest ohtlikumatest haigustest ja kahjuritest ning nende tõrjest.

Trükis Mahepõllumajanduslik puuviljakasvatus (2016. a, 28 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuviljakasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku puuviljakasvatuse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: õun, pirn, ploom, hapu- ja maguskirss. 

Mullaviljakuse põhitõed, 2016. FiBL/ORC 17 lk

Ülevaatlik käsitlus mullaviljakusest ning selle säilitamise ja suurendamise vajadustest ja võimalustest.

Trükises Abiks väiketootjale. Komposti valmistamine (2016, 28 lk) tutvustatakse kompostimiseks sobivaid materjale, komposti valmistamise põhimõtteid ja tehnoloogiat ning komposti kasutamist mullaomaduste parendamiseks. Trükis on mõeldud mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega tegelevatele ning komposti tootvatele ettevõtetele.

Trükis Mahetoidu turundus (2016, 32 lk) annab ülevaate turunduse põhimõtetes. Lisaks teoreetilise osale saab trükisest lugeda kaheksa Eesti maheettevõtte tegevuse näiteid.

Kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" annab ülevaate Eestis tehtavast mahepõllumajanduslikust uurimustööst.Trükises on 23 eestikeelset lühiartiklit, mis tutvustavad teadusuuringute tulemusi, lisaks saab lugeda teaduse tulekust mahepõllumajandusse ja Eesti mahepõllumajanduse hetkeolukorrast. 

Kogumik anti välja konvrentsi "Eesti mahepõllumajands täna ja tulevikus" raames, millega tähistati ka mahepõllumajanduse 25. aastapäeva Eestis.

Kogumiku väljaandja on Eesti Maaülikooli Mahekeskus.

Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale 2013 (2012. a, 68 lk) annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (s.h vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on kirjas, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada. Nõuded ja nende selgitused on kajastatud seisuga 1. detsember 2012.

Infomaterjali koostasid Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus ja Põllumajandusamet Põllumajandusministeeriumi tellimusel.

Mahepõllumajandusliku taime- või loomakasvatusega alustajatele on abiks buklett Mahepõllumajanduse algõpe tootjale (2011. a, 32 lk) mis annab lühiülevaate mahepõllumajanduse olulisematest reeglistest ja põhimõtetest.

Ökoloogiline taaskasutav põllumajandus (2013. a, 134 lk) on mõeldud tootjatele ja nõustajatele. Trükis annab ülevaate ökoloogilise taaskasutava (ÖTP) põllumajanduse põhimõtest taime- ja loomakasvatuses ning tutvustab ÖTP tarkvaralahendusi. 

Trükist on võimalik saada Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest, e-mail: airi.vetemaa@gmail.com ja Eesti Maaülikooli Mahekeskusest, e-mail: mahekeskus@emu.ee   

Raamat on välja antud projekti Beras Implementation raames, toetab Euroopa Liit Läänemere piirkonna programmi raames. Rohkem infot: www.beras.eu

Käsiraamatu Mahepõllumajanduse alused parandatud ja täiendatud trükk (2008. a 174 lk) sisaldab peatükke:

1. Mis on mahepõllumajandus
2. Mahepõllumajandus maailmas ja Eestis
3. Kont rollsüst eem ja märgistus
4. Ülemin ek mahepõllumajandusele
5. Elav muld
6. Taim etoitained ja väetamine
7. Külvikord
8. Loodushoidlik taimekaitse
9. Põllu- ja aiakultuuride kasvatamine
10. Loomakasvatus
11. Looduslik mitmekesisus
12. Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) – tõsine oht mahepõllumajandusele

Milliseid taime- ja loomaliike üldse mõjutab põllumajandus? Kuidas soodustada kahjurite looduslikke vaenlasi ja luua tolmeldajatele elupaiku? Kui paljusid Eesti linde võib lugeda põllulindudeks? Kus elab ninasarvikpõrnikas?
Neile ja teistelegi küsimustele leiab vastuse infomaterjalist, mis on mõeldud abimeheks põllumajandustootjale, kes on oma igapäevase tegevuse kõrval huvitatud ka looduse heast seisundist.

Väljaandja Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, 2014

Trükises Aktuaalset mahepõllumajanduses 2008 kajastatakse mõningaid aktuaalseid mahepõllumajanduse küsimusi ja antakse ülevaade piimatootmisega seotud uuringutest.

Taimetoodangu Inspektsiooni mahepõllumajanduse osakonna juhataja Egon Palts toob välja problemaatilisemad nõuded ja kitsaskohad mahetootmises.

Airi Külvet kirjeldab meil kasvatatavaid lihaveisetõuge ja annab soovitusi lihaveisekasvatusega alustamiseks.

Eesti Maaülikooli teadlased Ragnar Leming, Zarina Skvortsova ja Merike Henno tutvustavad kahte uuringut, üks neist puudutab mahepiima kvaliteeti, teises uuriti piimakarja söötade kvaliteeti ja ratsioone. 

Teistsugusest lähenemisest mullaharimisele annab Saksamaa kogemuse põhjal ülevaate Margo Mansberg.

Trükis Teravilja kasvatamine laia reavahega (2010. a, 20 lk) annab ülevaate teravilja kasvatamisest laia reavahega Saksamaa kogemuse põhjal.

Trükis Mahepõllumajanduslik kartulikasvatus (2010. a, 20 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku kartulikasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku kartulikasvatuse tenoloogiast, seemnekartuli kasvatamisest ja kartuli säilitamisest.

Väljaanne Mahepõllumajanduslik seemnekasvatus (2010. a, 12 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku seemnekasvatusega või juba tegelevad sellega. Antakse ülevaade sertifitseeritud seemne tootmise ja turustamise üldistest nõuetest, sordi omaniku õigustest ja kohustustest, kaitsealuse sordi seemne oma tarbeks kasutamisest ning mahepõllumajandusliku seemnekasvatuse põhimõtetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (2012. a, 28 lk) on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.

Väljaanne Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (2010. a, 20 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku köögiviljakasvatusega või juba tegelevad sellega. Antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku köögviljakasvatuse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas, lillkapsas ja spargelkapsas, porgand, söögipeet, kurk avamaal, sibul, küüslauk.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus (2007. a, 16 lk) annab ülevaate olulisematest mahereeglitest maheköögiviljakasvatuse tehnoloogiast.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus (2012. a, 24 lk) annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele.
Trükis on täiendatud variant 2007. a väljaandest „Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus“.

Väljaanne Mahepõllumajanduslik puuvilja- ja marjakasvatus (2012. a, 28 lk) on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku puuvilja- ja marjakasvatusega või juba tegelevad sellega. Väljaandes antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku aianduse põhimõtetest ja keskendutakse järgmistele kultuuridele: õun, ploom, maguskirss, sõstrad, maasikas, vaarikas.

Trükises Looduslikud vahendid mahepõllumajanduslikus taimekaitses (2012. a, 32 lk) tutvustatakse erinevaid võtteid kahjustuste ennetamiseks (sh otsesed võtted, nt erinevad taimsed vahendid) ja mahepõllumajanduses lubatud taimekaitsevahendeid.

Lihaveisekasvatus pärandkooslustel

Anna Jamieson
SA Eestimaa Looduse Fond 2014, 96 lk.

Raamat on mõeldud lihaveisekasvatajatele, kes kasvatavad oma loomi pool-looduslikel kooslustel. Siit saab lisaks praktilistele nõuannetele mõtteainet, kuidas on loomade pidamise erinevad aspektid ja keskkond omavahel seotud.

Trükis Mahepõllumajanduslik linnukasvatus (2011. a, 28 lk)on mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahelinnukasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahelinnukasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahepõllumajanduslik lamba- ja kitsekasvatus (2010. a, 16 lk) mõeldud põllumajandustootjatele, kes plaanivad alustada mahepõllumajandusliku lamba- või kitsekasvatusega või juba tegelevad sellega. Trükises antakse lühike ülevaade mahepõllumajandusliku lamba- ja kitsekasvatuse põhimõtetest ja peamistest nõuetest.

Trükis Mahemesindus (2012. a, 24 lk) annab ülevaate olulisematest mahemesinduse reeglitest ja põhimõtetest.

Väljaanne "Strateegiline planeerimine mahepõllumajanduses" annab ülevaate strateegilisest planeerimisest ja selleks kastutatavast heast vahendist - kattetulu arvestusest. Toodud on kattetulu arvestused mahepõllumajanduslike tera- ja kaunviljade ning rühvel- ja õlikultuuride kohta. Samuti kirjeldatakse ettevõttepõhiseid näiteid.

Väljaande autor on Nelly Oinus, väljaandja Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus. Toetab Euroopa Liit.

Trükis "Mahepõllumajandussaadustele lisaväärtuse andmine,kvaliteet ja turustamine" (2010. a, 28 lk) annab ülevaate värskete marjade, puu- ja köögiviljade ning kartuli kvaliteedinõuetest, kirjeldab mahepõllumajanduslikult toodetud aiasaaduste ja kartuli kvaliteeti mõjutavaid tegureid, teeb sissejuhatuse marjade, puu- ja köögiviljade töötlemisse ning turustamisse.

 Voldik annab lühiülevaate Eestis 2012. aastal tehtud mahepõllumajanduse teadusuuringutest.

Mahepõllumajanduse teadusuuringud Eestis 2012

Konverentsi "Mahepõllumajanduse arengusuunad - teadusel mahepõllumajandusele" raames projekti BERAS Implemetation toel välja antud kogumik "Teaduselt mahepõllumajandusele" sisaldab lühiartikleid Eestis läbiviidavatest mahepõllumajanduse teadusuuringutest. Kogumik on suunatud mahetootjatele jt huvilistele.

Voldik annab lühiülevaate Eestis 2008. aastal tehtud mahepõllumajanduse teadusuuringutest.

• Mahepõllumajanduse teadusuuringud Eestis 2008

Mesikas on parim haljasväetiskultuur mittehappelistel muldadel ning kurnatud, tihenenud ja huumusvaeste muldade parandamisel.
 
Tänu sügavale tungivale juuresüsteemile on mesikas vastupidav põuale, võimeline võtma sügavamalt mullast toitaineid ja rikastama nendega künnikihti. Mesika kasvatamisjärgselt liigub vesi mullas paremini ja põllul väheneb loikude tekkimise oht ning muld muutub sõmeramaks ja kergemini haritavamaks.
 
Üheaastase kultuurina kasvab mesikas umbes 1 m pikkuseks. Külv tuleb teha esimesel võimalusel, viies seemned ca 2cm sügavusele mulda. Parem tulemus saadakse kasvatamisel kaheaastase kultuurina. Sel juhul võib mesika külvata pärast teravilja tärkamist, vastasel juhul on oht, et mesikas kasvab viljast suuremaks. Teisel kasvuaastal kasvab taim 1,5-2,5 m pikkuseks, lämmatades hästi umbrohud, sealhulgas orasheina.
Mesikas on hea eelvili taliviljadele. Vältimaks probleeme sissekündmisel, tuleks kaheaastane kultuur peenestada ja jälgida, et see ei oleks enne peenestamist valminud. Samuti peab tähelepanu pöörama mesilastele.  
Järgmisel aastal külvatava kultuuri korral tuleks lämmastikukadude vähendamiseks mesikamass sisse künda hilissügisel või isegi kevadel.
 
Mesika külvisenorm on eriti heade tingimuste korral 10-12 kg ja keskmistes oludes 15-18 kg sertifitseeritud seemet hektarile. Põldudel, kus pole varem kasvatatud mesikat või lutserni, on soovitatav mesika külvil seeme eelnevalt segada bakterkultuuri sisaldava turbaga.
 
Loe edasi: http://www.soov.ee/vaata.seam?id=2010093&cid=193325