# #

Uudised

Pikkmetsade käbid kukkusid kännu lähedale

14.07.16
Hala ääremaastumise ja noorte linnaminemise üle saab ümber lükatud Oidrema külas Mätiku talus, mille pere kuus last on kodukohale truud, neil on siin oma tööd ja tegemised nii, et rahvalikult öeldes on Pikkmetsade käbid kukkunud kännu lähedale.

Mõniste öko robotlauda tuleviku piima degusteerimised toimuvad Tartus koos Metsavenna bändiga

14.07.16
OÜ Lõunapiim mahedat toorpiima saab osta ja degusteerida Tartu Coopi poodides. 15. juulil toimuvad degusteerimised koos Metsavenna bändiga: kell 12–14 Tartu Lembitu Konsumis, kell 14–16 Tartu Ujula Konsumis ja kell 16–18 Tartu Eedeni Maksimarketis.

Maheviljeluse põllupäev Eesti Taimekasvatuse Instituudis

11.07.16
6. juulil toimus ETKI mahepõldudel sisukas mahepäev. Peamiselt tutvustati teraviljade ja kaunviljade sordilehel olevaid sorte, kuid mööda ei pääsenud ka tänavustest ilmastiku tingimuste mõjust põllukultuuridele. Lisaks juba tuntud kultuuridele näitas teadur Anne Ingver ka spelta katseid ja näiteks iidset ühetera nisu sorti 'Tifi', teadur Lea Narits aga sojaoa ja viki mahekaitseid.

Aina enam tarbijaid ostab mahetoitu ka Eestis

30.06.16
Hiljuti ilmus Äripäevas tõlkeartikkel "Mahetoit läheb inimkonnale kalliks maksma", kus jõuti üllatavale järeldusele, et mahetootmine on mõttetult kallis tegevus, mis koormab nii keskkonda kui inimeste rahakotte. Tegelikkus on aga hoopis see, et järjest enam tarbijaid eelistab mahemärgiga tooteid ning Eesti mahepõllumehed ei jõua niipalju toodangut anda, kui seda küsitakse.

Ilmus mahepõllumajanduse leht nr 73

29.06.16
Uues mahepõllumajanduse lehes nr 73 saab lugeda uutest kodumaistest mahetoodetest, laste külastusest mahetaludesse ja kuidas eetika auditi kasutusvõimalused aitavad kaasa mahetootjate turundusstrateegiale.

Saarlaste lemmik on Riido ökopiim

15.06.16
Läinud nädalal tähistas Saarte Sahver 5. sünnipäeva ja seadis seks puhuks populaarsuse järgi ritta oma kõige ostetumad tooted. TOP 10 esikohale tuli Riido ökotalu mahepiim.

Mahestipendium 2016

12.06.16
Eesti Maaülikooli Mahekeskus kuulutas välja 2016. aasta stipendiumikonkursi parimate mahepõllumajandust käsitlevate uurimistööde autorite premeerimiseks.

Helve ja Juhan Särgava: Rukkikasvatus on auasi

12.06.16
Aktsiooniga "Eesti Vabariik 100 - 100 rukkipõldu - miljon juubelileiba" on liitunud ka Saidafarmi pererahvas, perenaine Helve ja peremees Juhan Särgava.

Ilmus Eesti mahepõllumajanduse 2015. aasta ülevaade

11.06.16
Trükis „Mahepõllumajandus Eestis 2015 (PDF)“ annab ülevaate mahepõllumajanduse arengust Eestis 2015. aasta lõpu seisuga. Ülevaatest selgub, et 17% Eesti põllumajandusmaast majandatakse mahedalt.

Ökokultivaator aitab keskkonda säästa

10.06.16
Tartumaal Latika talus on kolm aastat olnud kasutuses ökokultivaator, millega mahepõllumajanduslikult majandav peremees Priit Hinto on väga rahul.

Algab parima mahetootja ja parima mahetoote konkurss

30.05.16
Alates 30. maist saab esitada kandidaate 2016. aasta parima mahetootja ja -toote konkursile. Konkursile „Parim mahetootja 2016“ oodatakse kandidaate kuni 1. juulini ja parima mahetoote konkursile kuni 10. augustini.

​Premium 7 tanklaketi poed pakuvad nüüdsest tervislikku mahevaliku

26.05.16
Kõigist Premium 7 tanklaketi poodidest saab nüüdsest osta OÜ Loodusvägi täisväärtuslikke mahedaid näkse ja mahedaid kõrrejooke, mis on valmistatud küpsetest viljadest pressitud täismahlast ning veest. Premium 7 on esimene tanklakett Eestis, kus on müügil hea valik tervislikke mahetooteid.

Kopenhaagenis toimub mahetoidu revolutsioon

25.05.16
On muljetavaldav, et 88% kõigist Kopenhaageni linna avalike institutsioonide köökidest pakuvad just mahetoitu, selgub hiljutisest Taani linnade uuringust.

USA maheturu maht üle 43 miljardi dollari

20.05.16
USA maheturu maht oli 2015. aastal rekordilised 39,6 mld eurot (43,3 mld USD). Mahetoodete turuosa kogu toiduturul oli umbes 5% nagu nt Saksamaalgi.

Professor taimemürgist: jookseme loodusega võidu, aga jääme kaotajaks

20.05.16
Laialdaselt kasutatav taimekaitsevahend glüfosaat on meie toidus ja keskkonnas ning ei tule meile kuidagi kasuks, samas on paljud umbrohud selle aine suhtes resistentseks muutunud, seega jookseme me loodusega võidu, aga jääme kaotajaks, ütles Eesti maaülikooli emeriitprofessor Anne Luik.